Kolmapäev 30. august

Kas 2500 krooniga on võimalik ära elada? Elada ka nii, et jääks raha ülegi?
Minu meelest ei ole võimalik, nu jah, kui sa just kuskil maal ei ela, kus korra nädalas käib see bussipood ja omad oma talu. Aga siin Tallinnas küll ei ole võimalik nii ära elada. Korteri üür + kommunaal maksed, telefoni arve, söök, riided selga ja tahaks ka nädalavehtuse, kasvõi korra kuus kuskil meelt lahutada. Kuidas saab 2500 kr eest seda kõike :o
Täna kanal2 nn uudiste saates üks vanatädi rääkis ilusa ja õndsa naeratusega näol, et kui inimene saab 2500kr kuus palka, sis on ta rikas ja ei ole ohtugi vaeseks jääda... no kammooon naine. Me elame ju 21. sajandil ja Eestis!!! Tahaks lausa näha seda inimest, kes selle summaga ära elab. Võib ju ära elada aga kuidas, kas need inimesed keda seal tv-s näidati on sis rikkad, kui nad vaesed ei ole?
Kunagi kui ma veel noor ja roheline olin, ei hoolinud ma rahast. Pidasin seda teisejärguliseks. See raha mis ema iga nädal andis (300kr) sellest jäi veel ülegi. Elasin siis ühikas. Minu pere on nagu suht hästi osanud selle rahaga majandada, vb sellepärast, et rahkott oli ema käes (raamatupidaja) ja tema juba oskab sellega ümberkäia. Pole erilisi võlgu old ( minu teada ) jne. Nüüd ma aga ei saa aru, kuidas mina oma perega selle raha asjadega toime ei tule, summad on nüüd juba kaks korda(kui mitte rohkem) suuremad aga ikka jääb puudu. Eks see ütelus kehtib, et mida rohkem raha, seda rohkem teda kulub...nii ta on...Absurdikas mu jaoks. Eks ma saan sis seda tundma, kui oma rahakoti saan :P

Eile käisin jälle sõitmas, jube lahe oli. Tund sai aind nii kiiresti läbi. Ringliikluski tuleb juba peaaegu välja, käiguvahetus on selge, kui aind viitsiks seda teha :P Pöörata oskan ka ja suunda ka juba näitan ja välja ei sureta ka (eriti) No kui paarkorda veel sõitta, eks sis juba asi käppas ja võib ise sõitma hakata :) LAHE, ei jõua ära oodata. Homme tuleb sõbrant USAst loodan, et saan talle vastu ka minna, kuigi kahtlane :( sest sõitt on siuksel kahtlasel kellajal, et vist pidi selleajal saabuma aga ega sis mul ka kõik asjad meeles ei seisa vajalikul hetkel :s
Ja mu telefon :´( pisi viskas selle üleeile hommikul vanni, kui ma dušši all olin ja eile veel funkas aga täna ei võta enam elumärki sisse :(

Esmaspäev 28.august

Eile oli üle pikaaja normaalne pühapäev. No mis seal normaalset oli aga issi oli kodus ja ei maganudki terve päev, mängis pisiga ja tegi süüa...lahe,tema pannikad tulevad millegi pärast paremad kui minu :p Eile saime pisi potilegi paarkorda. Esimest korda juhuslikult aga teine kord juba sättis ise end potile. Täna oli vastuvõtt K.Asse aga njah,seal oli kohe raha vaja aga mul ei old taskus parajasti ja nii jäigi kirja panemata. Homme on mul vastuvõtu ajal õppesõit,niiet ... tea kas saab veel see aasta sinna kursustele :(
Ma ei jõua neljapäeva ära oodatagi, minu hea sõber USAst tuleb tagasi, käis seal tööl ja õppimas, rohkem vist looderdamas ;) aga hea, et ta taagsi tuleb.Tunnen temast puudust, missest et kui ta Eestis on ei ela me ka kuigi lähedal üksteisel aga hea oli sis Saarel käia. Oli kellele külla minna ;)

Kolmapäev 23. august

Eile oli tore päev mõnes mõttes...tegin pannikaid ja sain natuke õppida, käisin lapsega üle pikaaja jalutamas. Porine oli. Siin taga ehitatakse korter maju, hakkavad juba valmis saama peaaegu. Siis sinna taha kus eramajade rajoon on, sinna hakatakse vist ridaelamut ehitama, plats on juba puhtaks aetud. A jube kallilt müüvad neid maju ja kortereid, vaatasin www.ncc.ee/tameoue. Aga päris kobedad, võiks endalgi üks siuke olla :P

Täna käisin oma platsisõidu õpetajaga sõitmas ja tema autoga (nissan,kena pisike ja mugav-naistekas)Palju parem oli, käisime seal Õismäel ringide peal, tegime kohe mitu tiiru peale, et ikka aru saaks. Ei krabanud rooli ega ragistanud käigukasti, nagu teine õpetaja. Sain vist rohkem selgeks ka, eks homme saab seda näha. Nüüd lausa ootan millal saab jälle sõitma minna, järgmine nädal peab vist jälle endise õpetajaga sõitma hakkama :(...aga peaks ju vist nii ka saama,et valin ise omale auto ja õpetaja, koolist muidugi.

Pisi tegi kaka täna potti, nii laheee :D Lasi hommikul palja pepuga ringi ja järsku hakkas punnitama, kiirelt pott pepu alla ja sinna ta tuli sama kiiresti :D Talle üldse ei meeldi potil istuda. Sis päeval upitas end ise potile, kükitas selle kohal, nii naljakas oli :D

Emaspäev 21. august

Niih, järjekordne autokooli eksam läbikukutud ja sügav masendus peal. Milleks end hommikul mega vara üles ajada kui öösel ei ole korralikult magadagi saanud. Minna vastama nõmedatele kahemõttelistele küsimustele ja sis teada saadu, kui toru sa ikka oled :( Olin kindel, et vähemalt esimene pool on õige, et viimane ots läks käest, sest ümberringi hakati sagima. Mis keskendumist te hommikul vara tahate. Aga juba esimeses reas olid vead..prrr, ma ei jäänud isegi vigu uurima, vot nii tige olin. Olen siiani! Kodustelt proovin mõistmist saada, et nad mulle võimaldaksid õppimist, tegeledes lapsega õues aga ei, neil on alati paremat teha ja sis küsivad, miks ma ei õpi. Õpin a seda on vähe, kui saan nädalas korra paar testi lahendada ja natuke LE-d lugeda!!!

Laupäeval sain issi kiiresti koju aetud, mees oli nagu saja aastane, ohkis ja ähkis, ei suutnud kõndida ( ei ta ei old täis, pold vist pohmakatki enam) ta lihtsalt ongi selline. Aga õhtul oli vaja veel ikka maale minna, äkki toimub midagi huvitavat. Meidki võeti kaasa, vaatasime ühe huvitava filmi ja läksime koju tutti. Mis kodu aga midagi laadset. Katus oli peakohal aga külm ja vastikult niiske oli seal. Peale lõunat pühapäeval läks iga pühapäevane riid lahti, miks me nii vara maalt lahkuda tahame, miks me P-le ei teatanud, et lahkuma hakkame jne. Issi oli jälle ädine, ohkis ja ädaldas, kui valus tal igaltpoolt on. Algul arvasin, et magas liigakaua aga kodus selgus, et 38 kraadise palaviku juures ei saagi hea olla. Oh kuidas mulle ei meedli kui mehed ädaldavad ja nii saamatud on, et ei jaksa jalulegi tõusta. Eile kukkus laps tema nina all, temal käed laiali ja käratas, võtke pisi...oli nii tahtmine õelda, mees sul on palaivk, mitte ajuinsult!!! Isegi pisi suudab 38 kraadise palavikuga tagant toast kööki tulla! Ma olen vist ikka jube vastik inimene, ülekohtune ja isekas aga ma olen niiiii tige praegu. Laupäeval üritasin issiga tõsisemalt rääkida, et ma ei ole meie suhtega rahul ja ma tahaks, et ta tohkem pingutaks, lapsega tegeleks ja minu soovidega arvestaks. Tal on mingi kohutav foobia, et ma temast tallaaluse teen. Aga ma ei taha seda, tahan lihtsalt, et ta oleks rohkem mees ja issi. pikajutu ajamise peale ütles, et armastab mind koos minu vigadega...seda oli hea kuulda. Ma armastaks teda veel rohkem, kui ta oleks naaaatukene parem mees ja issi.

Täna tuleb õde külla ja ma loodan, et P. tuleb mulle vastu ja viib lapse välja, et saaksin elamise puhtaks kraamida. Lisaks on P-l täna sünna :S
PS. Pisil paistab juba teine kiku kaa :)

Natuke hiljem
Oh kus tuli vihma täna, hooga ja palju. Nüüd enam ei saja, aga lahe oli. Siuksed paukuvad ja välkuvad ilmad mulle meeldivad. Unistasin rasedana, et laps sünniks tormisel ja äkselisel suve päeval. Ja kui sündinud on, sis hakkaks päike paistma...nagu filmis ;)
P. pani jälle maa poole ajama ja minu koristamisest ei tulnudki midagi välja. O. helistas ja oli muidugi tige jälle et P. maale läks. Tahtis juba teda jälle sõimama hakata, et miks last ei hoita jne aga ütlesin, et ei ole seda tüli ja kisa enam vaja, las laps teeb mis laps tahab, peaasi et mul kodus rahu oleks!

Laupäev 19. august

Mulle meeldib laupäeviti kahekesi koos oma pisiga ärgata, hommiku võileibu valmistada ja sis teleka ette istuda ja vaikselt süüa. Pisile meeldib mul valmistada kiisu saiakesi (need on väiksed kuubikud saiast). Kuna tal veel kikusid ei ole, sis nii on tal lihtsam süüa.
Mulle meedlib, kui me oleme kahekesi pisiga, pole kedagi teist, kes hommikul vara juba tuju rikkuma tuleb. Issi on meil tavaliselt laupäeva hommikuti maakodus ja magab sel kellaajal, kui meie juba ärkame alles oma pohmakat välja.
Päeva peale hakkan juba tigedaks muutuma, miks ta ometi koju ei tule ja kui ma talle helistan, sis selgub, et tal veel sada toimetust vaja teha ja miljon asja veel sõpradega rääkida. Kuigi, eelmine päev enne tema minekut sai kokku lepitud, et kui ärkvel ja puhanud, on koju tulek, sest mina ja pisi tahaks ka aega issiga veeta. Nädala sees pole teda töö aasjus peaaegu üldse kodus. Hommikul ärkame koos ja õhtul pisi juba tudub, kui tuleb.
Terve nädal ma ootan, millal tuleks juba see nädalavahetus, saaksime kõik koos olla ja kui on reede õhtu käes, sis pettumus pettumuse järel. Kas ei leia lapsehoidjat või ei tehtagi midagi põnevamat peale istumise ja lora ajamise.
Polegi nagu eriti kohta, kus tahaks olla, kus oleks piisavalt hea ja mõnus. Njah, igalpool mujal on parem kui seal kus mina olen. Agrr, nii masendav on praegu olla!
Lisaks kõigele terroriseeriti mind see nädal ilusti. Pubekas on juba ammu turtsunud ja plärtsunud ja kamandanud minu kodus, et mul viskas lihtsalt üle ja hakkasin ka vastu plärtsuma. Muidugi sis vihastatakse kui temale juletakse vastu hakata, täpselt selline nagu Ookeani tagune. Kui O. sis helistas ja küsis, kas Pubekaga on probleeme, ladusin kõik ette ja oooh seda kisa. Sis sain veel Pubeka käest ja issi käest, miks mina O´le selliseid asju räägin jne. Aga ausõna, ma olen jube kehv valetaja ja nad teavad seda. Kui inimene minu käest küsib, kas on probleeme, miks ma sis peaksin valetama. Räägin südamelt ära, ehk saab asjasse selgust ja ma ei pea enam kannatama. Aga oh mind naiivitari. Minu emagi ütles, et Pubekas on ju minust suurem, et nagu temal ongi õigus mu kallal võtta ja mina peangi olema vagur ja tasane ja laskma neil/temal enda peal tallata. (kasvust sis suurem ja väiksem) Nii ikka ei lähe, mingi enesehinnang mul veel on ja talla-aluseks ma ei hakka, isegi kui sellest sõltub kodurahu. Pigem saadan selle terroristi oma kodunt välja. Ja nüüd O. on mures, mis küll saab! Tulgu tagasi, pangu asjad paika ja hakaku emaks. Talle on raha nii tähtis, selle nimel hüljatakse lapsed juba 4ndat korda. Ka tema kirjades kajastub see, et tema on oma lastele vähe ASJU saanud lubada. Kas tõesti ASJAD on tähtsamad kui emme kallistused ja musid ja see aeg mis koos veedetakse!!!? Issi on meil samasugune :(

Tahaks kuskile aga kuhu...kus on minu koht?

Tuleviku plaanid selleest on uhked, vähemalt minu jaoks. Mate eksam kevadel, see sügis kunstikooli eelkursustele, sis um 2 aasta pärast peaks kas kunstikooli arhitektiks vai disaineri erialale sisse proovima või kõrgema disaini kooli sisekujunduse erialale. Oleneb mis ma sis mate eksami tulemuse saan, kui saan hea, sis oleks mõtet arhitekti alale proovida. Need ametid ei pruugi mind küll rikkaks teha, kuid see ei olegi eesmärk. Tahan teha seda mis mulle meeldib!