Kolmapäev 20. september

Sügis oma tuule ja tormiga ongi kohal. Masenduse ja kurbuse toob koos pimedusega. Viirused, nohu, köha...jaaa sügis on käes ja suvest vaid mälestused, nii vähe ja nii palju.
Tahaks soojale maale, kus on päike ja sinine taevas.Kusagile kus on õnn ja rahulolu.
Aga muidu mulle meeldivad tuulised ja tormised ilmad, tekitab ärevust.
Aga selle tuulega murdus täna mu orhidee üks oks (vai kuidas neid nimetatakse mille küljes on õied?!), mille kallis mulle kinkis viimaseks sünnipäevaks.

Viimasel ajal olen palju hakanud kuulma sõna vihkama. Miks inimesed nii vihased on ja vihkamist täis? Mis tähendab kedagi või midagi tõsiselt vihata? Või ütlevad nad lihtsalt ilma tunnetamata, mõtlemata mida nad ütlevad. Kas sis tõesti on mõni asi,tegu või keegi nii paha ja halb,et teda/seda tuleb vihata. Õelgu lihtsalt,et ma ei salli vai ei meeldi aga vihata kohe!! Nii kole oleks nii viha täis olla. Mulle tegi ka kunagi üks inimene väga haiget ja halba,mille tõttu ma kannatasin kaua aga ma ei vihka teda. Täna ma ei tunne enam midagi kui sellele mõtlen. Soovisin kaua selle inimese surma ja või sis samalaadset õnnetust aga kas ma vihkasin teda sellepärast...ei usu.(ma ei tea mis tunne see olla võiks) A nüüd on süda rahul, et teda enam pole.
Mõni vihkab lihtsalt seda kohta kus ta elab,mõnda tegevust mida keegi teeb, mõnda sõnagi vihatakse-kuidas saab nii suure vihkamisega elada!?

Esmaspäev 18. september

Täna oli sis esimene eksamipäev, kuhu ma ei ilmunud. Hommikul ärkas pisi üles ja ei kavatsenudki kisa enne jätta, kui ma jälle voodis tema kaissus olin aga noh, ega ta sis ju uuesti magama ei tahtnud jääda :s 9ni sai pool und magatud ja lolliks vihastatud iseenda ja lapse peale, sest ta vingus iga pisi asja peale ja üldse ei lasknud olla :s
Päeval käisin õel külas, väga hea kook oli :)
Nädalavahetusel sai küüritud nii mis kole. Kõik tegime korteris puhtaks, nii palju kui sai. Korteris juba oma aasta, kui mitte rohkem remonti tehtud. See ei saa vist kunagi päris valmis.

Teisipäev 12. september

Jah eks ikka on mõõnasid siin mu väikses elus ja sis tekivad ka sellised mõtted, et tahaks ära. Ära kaugele oma muredest. Üldiselt meedlib mulle rohkem probleemi eest ära jooksta kui seda lahendada, kui see näib käivat üle jõu...aga see kord leiab mu probleem varsti lahenduse :) juhuu :)
Tuli siin õega jutuks eile, et elu on karm ja realistlik aga mulle see ei meeldi ja sellepärast elaksin pigem pilvedel ja roosas udus. Eks suurema osa oma elust üritangi roosade prillidega ringi käia aga ma tean küll kui karm ja ebaõiglane ja raske see elu tegelikult on ja veel enam täiskasvanu elu, kes peab oma laste eest vastutama, ise enda eest jne jne...ega lapski kerge olla pole! Nii siis, asun mina seal kuskil vahepeal ja suht mõnus on. Ei plaanigi prille eest võtta. Vahest käivad üle reaalsuse laksud, mis löövad põlvili aga sis tuleb end uuesti püsti ajada. Pisarad patja, rusikad teki sisse, üks hea kuulaja ja varsti jälle jalul :)
Siin kohal tahangi tänada neid, kes mind on viitisnud kuulata :)

Neljapäev 7. september

Hinges kraabib, sees kisendab valjusti, pisarad on kurgus ja mõistus on otsas! Kuidas on see võimalik...mida teha, kuhu minna, kellega rääkida, mida rääkida. Tahax ära, ära kaugele, sinna kus on mu koht. Võtaks lapse ja oma seitse asja ning läheks otsiks oma koha üles. Või on juba hilja?

Esmaspäev 4. september

Täna oli sis jällegi see nõme autokooli eksam. Njah pidin küll vahele jätma selle korra aga sõidu õpsi ässitusel ja ensekindluses läksin sis tegema...büää ...fxxx... läbi kukkusin. Arvuti eksamiosas tuli rohkem vigu kui tohtis vai kes seda teab, palju tohib ja palju mitte, sest ühel neiul oli aind 5 viga ja tema saadeti koju, teisel oli 10 viga ja anti veel ülesandeid aga ega seegi läbi saanud. Paber ülesanetel oli 45 küsimuse peale aind 2 viga. Mai saa aru, kuidas see arvutis nii tuksi läheb. Ei ole eksami närvi, viimati oli eksami närv õhtukas inka suulise eksami eel (polnud ka ime, olin paar päeva tagasi tütre sünnitanud). Ülejäänud olid ilma närvita ja põhikas ei old ka mingit närvi sees eksamiajal ega eel. Pole siiani ka old, mai tea mis see on. Küsimused on valed :D

Pisi on aga üli ving viimased 2 päeva, täiesti kohutav. Nagu katkine grammofon laseb muudkui "mämm mämm mämm". Ei hoia last nälgas, külas sööb korralikult, täna sõi kodus ka isegi korralikult õhtul aga eks tal kikud tulevad ja nüüd igemed sügelevad ja aind andke miskit närida. Aga see jonn ja kisa mis sellega kaasneb, on mu närvid juba läbi näsinud :( Lohutan end sellega, et varsti läheb mööda!!

Siin see suur jonnipunn.

Laupäev 2. september

Täna 5. aastat tagasi kohtusime issiga esimest korda :D nii pikk aeg on sellest juba möödas, nii palju on koos läbi tehtud ja üleelatud, nii palju on lahku mindud ja jälle kokku saadud, nii palju on olnud pisaraid ja naeru...nii mõnus :) Päris pikk tee on juba koos läbikäidud. Mäletan kui esimest korda kohtusime (ühika vastuvõtu lauas). Mul oli suuuuur reisikott õlal, ise olin sel´ ajal suht väike alles. Ühika kasvataja ütles, et issi mu kotti aitaks üles vedida, sest mul käisid jalad all risti aga see ei olnud üldse sellest, et kott oleks raske old...mul oli nr1. äda :P Issi küsis, neiu kas teil on pissi häda,muidugi vastasin eitavalt, ajasin suure ja raske kotikaela.
Siis aga olid mul hoopis teised kutid peas ja hoopis teised tegemised. Mingi kahe nädalapärast tuli ema ja isa mulle järgi, et vanaemale Tartu külla minna. Selle kahe nädalaga olime issiga päris lähedasteks saanud, sõprus oli eelkõige. Issi oli eismene, kes minu ema nägi, ema vilistas tema klassiõe akna all, kui nemad parajasti seal õppisid :D ... Oli igati viisakas ja juhatas mu vanemad sisse. Teel Tartusse vatrasin ainult temast (issist) Ema mul juba ütles, et ma ära ei armuks, mina aga et ei ei, me oleme ainult sõbrad. Ja näe kuhu välja jõudisme selle sõprusega.Päris kaugele läbi vee ja tule, üle kivide ja kändude.

Meie koos, õnnelikud õe õnne üle!


Kohv oli naljaka maitsega :D


Esimene september möödus rahulikult, igatsusega kooli järgi. Bussis sõittes kuulsin kuidas kaks tibi mu taga seletasid, kui me uuest Viimsi koolist möödusime, "kust me sisse saame","näe sealt vist","põnev igatahes". Tahaks isegi sinna kooli minna.