Laupäev 2. september

Täna 5. aastat tagasi kohtusime issiga esimest korda :D nii pikk aeg on sellest juba möödas, nii palju on koos läbi tehtud ja üleelatud, nii palju on lahku mindud ja jälle kokku saadud, nii palju on olnud pisaraid ja naeru...nii mõnus :) Päris pikk tee on juba koos läbikäidud. Mäletan kui esimest korda kohtusime (ühika vastuvõtu lauas). Mul oli suuuuur reisikott õlal, ise olin sel´ ajal suht väike alles. Ühika kasvataja ütles, et issi mu kotti aitaks üles vedida, sest mul käisid jalad all risti aga see ei olnud üldse sellest, et kott oleks raske old...mul oli nr1. äda :P Issi küsis, neiu kas teil on pissi häda,muidugi vastasin eitavalt, ajasin suure ja raske kotikaela.
Siis aga olid mul hoopis teised kutid peas ja hoopis teised tegemised. Mingi kahe nädalapärast tuli ema ja isa mulle järgi, et vanaemale Tartu külla minna. Selle kahe nädalaga olime issiga päris lähedasteks saanud, sõprus oli eelkõige. Issi oli eismene, kes minu ema nägi, ema vilistas tema klassiõe akna all, kui nemad parajasti seal õppisid :D ... Oli igati viisakas ja juhatas mu vanemad sisse. Teel Tartusse vatrasin ainult temast (issist) Ema mul juba ütles, et ma ära ei armuks, mina aga et ei ei, me oleme ainult sõbrad. Ja näe kuhu välja jõudisme selle sõprusega.Päris kaugele läbi vee ja tule, üle kivide ja kändude.

Meie koos, õnnelikud õe õnne üle!


Kohv oli naljaka maitsega :D


Esimene september möödus rahulikult, igatsusega kooli järgi. Bussis sõittes kuulsin kuidas kaks tibi mu taga seletasid, kui me uuest Viimsi koolist möödusime, "kust me sisse saame","näe sealt vist","põnev igatahes". Tahaks isegi sinna kooli minna.