Kolmapäev 10.oktoober

Täiesti hullumaja...Viimasel ajal on nii palju toimunud ja nii kiire old, et pole jälle mahti old siia midagi kirjutada. Aga algame algusest ja vaatab palju jõuab ;)Esiteks kolis meie issike meie juurde, elame nüüd maal, keset metsa. Muidu täitsa kena aga pingeid kui palju. Vanematega koos on ikka raske elada, olin selle peaaegu et unustanud :P ja ega Gertu ka elu kergeks tee, alles nii noor ja juba nii tujukas ;) ...heh,lapsed :P Varsti ehk...meie optimisimi juures sis jõuludeks loodame oma pesa valmis saada ja sisse kolida :) Praegu issike ehitab, tore on, tahaks ise ka käed külge panna...reedel saingi, kaevasin torude jaoks kraavi ja laup. nühkisin rehetoa seina tahmast. Tahma rull :PTöö koht on endiselt sama,juhhuu tervelt pool aastat juba :D Ma teen edusamme.Koolis käin, õhtukas. Järgmine sügis loodan mate eksami ära teha ja siis olen ametlikult keska lõpetanud ( väikse hilinemisega :P ) Liitusin GNLD-ga, loodan rikkaks saada :D ei, lisa raha lihtsalt, eks näis kuidas viitsimust ja tahtmist on, nii palju ka teenib. Raske on samas seda müüa ja liitujaid leida, kuna inimestel on eelarvamused ja vale mulje sellisest asjast jäänud. Aga eks ma püüan endast parima anda ja neid veenda ;)Gertu käib nüüd meie eelis lasteaias, kuigi sealgi probleeme, kuna lapsi palju ja lasteaedasid vähe. Nii ei tea,mis saab sügisel. Võibolla peab Gertu hakkama hoopis Smuuli lastekas käima mõndaaega, koos uute kasvatajatega. Ja meie lemmik kasvataja ei olegi meie rühma kasvataja :( aga teine kasvataja on ka tore. Lisaks tuleb novembrist uus kasvataja ja Tädi. Lapsi solgutatakse ikka megalt, osad peavad meie rühmast teise rühma minema, õnneks mitte minu oma. Aga tänasel lastevanemate koosolekul oli teisigi murelike emmesid, kes seda liiast peavad. Poole aasta jooksul 3 lasteaeda ja kes teab kui palju kasvatajaid :S Õnneks on Gertu hea kohaneja ja loodame, et uus kasvataja sama hea kui prageused ;)Lisakas pole meie rühmal õues peale kolme väikse liivakasti midagi. Uuemaja rühmad saavad uue mööbli ja taga aias oleva mängu platsi aga need kes vanasse majja jäävad... võiks ju vähemalt midagigi võimaldada, taga hoovis ju ruumi on. Vot ei tea :S

MEIE SUVINE MAASIKA RALLI :)














RAKAPULKA :D

Teisipäev 19. juuni

Ilgelt lahe oli see Tannu kontsert ja muidugi afterparty, kuhu ei old küll plaanis minna aga ei kahetse ka, et läksin. Alguses mõtlesin küll, kui M järjekordselt, selleks ajaks juba 3nda meeste rahvaga juttu ajama jäi, et siin ei ole midagi teha kui kodu poole sammud seada. Millegi pärast jalad aga ei tahtnud mind koju viia. Lõpuks seadsime sammud klubi poole ja oi oi, keda seal kohtasin. Smuuli aegadest väga heaks sõbraks ja vestluskaaslaseks saanud P. Pool aastat olen juba saarel elanud ja nüüd sis juhtusime kokku. Tema tegigi peo meeldivaks ja meeldejäävaks ning tõi päikse pilve tagant välja. Tantsu ja tralli sai kuhjaga. Peale pidu saatis mu koju nagu tavaliselt ( 7 aasta eest ) Juttu oleks veelgi jagunud aga külm oli, jube külm suvise hommikukohta. Vihma sadas ja tuul puhus, topi väel oli siis ikka väga külm. Soe kallistus ja koju, nüüd ... Mõtteid miljoneid ;)

Laupäev 16.juuni

LIIVA KASTI ON LIIVA VAJA !

OOO, SATIKAD!! Tänud tädule :)

Reede 16. juuni

Jah, nende perearstidega ei ole meil ka vedanud. Tlnas küll ei old erilisi vajadusi perearstile, kui aind mõõtmine ja kaalumine, kord kerge nohu ja kõik. Aga siin Saaremaal on ikka täitsa puusse! Kui lapsega köha kurtma läksime arstile, sis kuulas, ei ragise, ok võta seda ja seda siirupit. Lõpuks said kõik köha siirupid ära kasutatud, mitte ükski ei aidanud, läks aind veel hullemaks. Ei mingit vereproove, kopsupilte, suunamisi arstile. Tühja käimine. Meil emaga on üks perearst, ema köhib siiani :S Lapsele leidsin sobiva köha siirupi, kui terve purgi järjepidevalt tühjaks annustab, sis on köha läinud. 2 nädalat terve ja kuuaega köha, nii me eluke veereb. Nüüd on suvi käes, ehk püsib kauem tervem, merre vast see aasta ei lähe! :(

Minu elu aga nukker, laps toob küll päeva päikest, oma elu aga suikub. Issike ei tule ega tule meie juurde päriseks, igasugused mured, murede otsa. Siia kolimise plaan lükkub iga kuu edasi. Nüüd olen juba harjunud (vist) et ta igapäev meiega ei ole, vahest oleks lihtsalt vaja, et lapsega oleks, viiks ja tooks punktist A punkti B. Ise pole veel juhilube ära teinud :( Pole ressursse!
Gertu on kipa, kui Issiga telefonis räägin, sis peab tema ilmtingimata tellu enda kätte saama ja hakkab aga Issiga jutustama, aru midagi ei saa. Küsimustele vastab "jah" ja "äkää" ja laliseb omas keeles pikki jutte. Lõpuks saan ka mina. Üks õhtu enne magaminekut helistasime, ei tahtnud kuidagi toru ära panna :( kurb. Aga kui tädi K-ga räägin, sis küsib "issi?" ja kui vastus on eitav sis saan rahulikult jutu lõpetada. Teine kord helistas ise kogemata tädi K-le ja kui aru sai, et tema, sis katkestas kohe kõne :P
Lasteaias on tubli laps, magab, sööb ja mängib ilusti teistega. Tegelt suht kraakleja tüüp vist. Üks hommik ootasid kaks poissi teda ukse juures, ühel neist oli mingi mängukann käes ja Gertu läks kohe müksama, ja seda endale tahtma. Kasvataja pidi keelama. Teinepäev tuli sinisepõsega koju. Üks poiss oli nalja teinud ja näpistanud :S

Täna on Tanel Padari kontsert. Mulle meeldivad tema lood ja eelmine suvi lükati mu kontserdile minek pidevalt etdasi, "ju ta veel ikka tuleb ja tuuritab", see aasta ma seda käest ei lase. Divas esines ta ka ükskord ja see oli üli lahe pidu, kuid mitte see, nagu päriskontsert. (vana)Isa juba helistas, et millal ma tulen ja kas tõesti täna ei tule, et mis see kontsert siia puutub, aga ma tahan väga minna. Süümekad on megad aga minul on ka õigus lõõgastuda ja olla. Või ei ole? Aga ma tahan sinna minna, oleks võimalus läheks peale kontserti maale, ehk leiab mõne autojuhi?!

Reede 20. aprill

Pole ammu saanud mahti siia midagi kirjutada ja polegi nagu midagi erku kirjutada old.
Sain tööle, ühes rõiva poes Kuressaare kesklinnas. Töö on mega igav, istun lihtsalt aega surnuks. Püüan sis aega kuidagi matemaatika õppimisega sisustada, võiks ju selle eksami järgmine aasta ikka ära teha,sis oleks ametlikult keska lõpetatud ja saaks plaani teha, kuhu edasi ja mida õppima. Poe müüjaks ju jääda ei taha ja sellise palga eest ei tahakski. Samas jah, istumise eest ei saagi kõrget palka nõuda :P
Lasteaias hakkas ka ilusti minema, läks juba hea meelega aga oh häda, jäime ikka väga haigeks. See köha ja nohu ei oldki aind köha ja nohu :( Kohe nii haigeks jäime, et läksime haiglasse. Jah eks see minu süü ikka ole, liiga väike veel, et lasteaias käia ja veel põhjalikult ravimata köhaga. Nii ongi sis juba pea 3 kuud köhinud. Pühap vastu esmasp kerkis mega palavik (40 kraadi) . Saime hommikuks küll alla aga lõunaks oli jälle 40nd ja kutsusin kiirabi. See ka omaette seik, mina paanikas muidugi, ema ka pisarais ja sis, et kuidas sis nüüd seda kiirabi kutsudagi. Sis torkas pähe 112, ema helistaski "tere, kas teilt saaks kiirbai tellida?" Tagant järgi mõelda, päris naljakas, sis ei tuld aga selle pealegi. Kiirabi kohal, arstid vaatsid ja uurisid, et jah läheme ikka haiglasse ka, seal sis said igasugu analüüsid tehtud ja näidud kinnitasid, et ikka peab haiglasse sisse jääma :( Kopsupilt ei näidanud põletikku aga vereproov küll. Esimene päev oli crv (mida iganes) näit 50 ( norm oleks 6), teisel päeval juba üle 100. Sis saime antibiootikumid ( maitseb muide peris hästi :P ) ja palavik jäi madalaks. Nüüd on 17, et sis natuke veel ja veri normis. Köha aga on ikka, selle vastu saime külma auru. Peris huvitav aparaat, uurr uurr ja aur tuleb. Alguse ei meeldinud see Gertule üldse aga hiljem leppis, sai aru et sis saab terveks ja õue. Õue igatseb väga. Haiglas olime sis vaatasime aknast välja ja igatseime mõlemad õue. Hommikul ootasime tädi, lehvitasime ja õhtul saatisme lehvaga koju. Niikui arstitädi või põetaja tuppa astus ronis mulle sülle suure kisaga, nii kartis. Lõpuks harjus sellegagi. Esimesed päevas ei tohtinud ju kuskile liikuda (koridosi vai mängutuppa). Olime vaid me 2 ja 4 seina. Lahe oli vaadata kuidas areneb, igapäevaga hakkas aina rohkem sõnu tulema, mitte selgelt aga peris sarnased päris sõnadele ;) Neljap saime sis mängutuppa, oh seda rõõmu nii emmele kui lapsele :) sai teiste emmedega vestelda ja lasped omavahel mängida. Gertul võtab pisut aega kui julgeb mägnima minna teistega aga lõpuks ikka.
Täna saime sis kodusele ravile, nüüd täidan ema käsku ja korjan kapist halvaks länud söögi ja maale ravima!
perearsti kirun järgmine kord!!!

Teisipäev 6. märts

Kuidas meil sis lasteaiaga läheb...
noo nüüd on nii, et kui kodus mainin, et lasteaeda minek, lähevad silmad märjaks ja nii kurb pilk "kas tõesti pean jälle sinna minema!" Esimesed 2 korda ei saanud midagi aru, enne kui ma uksest välja hakkasin minema, järgmised 2 korda hakkas kisa, kui lasteaia väravast sisse läksime, järgmised 2 korda röökis ja hüsteeritses kui riideid seljast võtsime ja täna oli edusamm :) Kodus muidugi tuli piiks piiks, aga leppisime kokku, et võtame teki kaasa (selline beebitekk,roosa täpiline) ja kui nutu isu tuleb, võtab teki kaissu. No lasteaeda sisesenedes ikka silmad pisarais aga ei hüsteereitsenud ja ei nutnud valju häälega. Võtsime teki kaasa ja läksime vaatama mis kasvataja selle peale ütleb. Ei ütlend midagi, võttis Gertu koos tekiga ja seekord isegi lehvitas tädi sülest :) Oh mul kohe hea meel, ehk on see ikka lubatud. Üks sõbranna teadis rääkida, et tema poeg ka ei taht magada lasteaias ja võttis sis kodust ühe kindla kaisukaru kaasa ja nüüd magabki, karu kaisus.
Köha ja nohu, nohu ja köha otsas...ei saa kudagi nendest lahti. Pole mu laps enne nii pikalt köhinud ja tatine old. Eks see lasteaia värk?!

Ja juheidihuuu...Järgmisest esmaspäevast lähen tööle :D mul hea meel, et saan ka midagi teha peale koduste tööde ;) ja kodust välja. Aga kuidas see Gertule meeldib :P vist mitte, sest sis peab ta terve päeva lasteaias olema. Praegu käin 2st järgi, sest ei maga seal piisavalt kaua nagu teised. Eks näis kuidas kulgeb!

Reede 16. veebruar

Eile käisime esimest korda lasteaias. Alguses oli tal palju tegemist, kõik oli nii uus ja huvitav, nii palju lapsi ja arvan, et meeldis talle. Käisime laulu tunnis, eriline! nii lahe oli,mulle meeldis :P
Läheks isegi lasteaeda tagasi.
Täna jäi juba üksi, saatsin uksest sisse, rääkisin paar sõna kasvatajaga juttu ja ta ei pannud enam tähelegi, kus vai mis emme on :P Loodetavasti nii jäigi. Lubati kohe helistada kui jamaks läheb, praegu kell juba pool 11,tel on kuss :) Prageu peaks õueaeg olema, väljas on täna ilus ilm, päike paistab. 12nest on söögiaeg ja sis minnakse tutti, panin küll tudi riided kaasa aga kasvataja ütles, et tea kas neid veel vaja läheb. Eks pean varsti end püstiajama. Lasteaeda on nii pikk maa. Samas ma arvan, et ta on söögiajaks nii väss, ja kui kõtu punnis, sis kukub lihtsalt ära...eks näis, loodan ikka kõige paremat. Süda aind valutab sees. Tunnid, korra päevas on teisel korrusel, tuleb trepidest üles minna, kasvataja ees ja lapsed järgi ja tagasi samamoodi. Gertu aga ei oska veel ilusti trepist alla tulla :s ja õues ei meedli ka, kuna nii libe ja kõva on. Panin küll õhukesemad õueriided seekord. Eile õeldi, et liiga paksult riides, ei saa end ilusti liigutada. Loodetavasti ei saa külma, siuke mure hunnik tead :s

kell on juba 12.54 ja telefon ikka kuss...juheidihuuu :D mul hea meel et kõik korras on, järelikult ju eks,mudu oleks ju juba helistatud!!!!!

Laupäev 10. veerbuar

Täpselt siuke tunne on nagu kass ründab liblikat. Jube masekas on selle külmaga mind näpistanud. Bingo täismängu võidust jäi ka aind 2 puudu. Järgmiseks nädalaks on vähemalt 1 pilet kindlasti. Äkki kui ma nii palju neid ei osta, ehk sis nende süsteem ei ummistu nii väga :p

Gertrud on juba nii suureks kasvanud, et läheb juba lasteaeda. Nii kurb sündmus minu jaoks. Ma ei tahaks üldse teda sinna panna, mulle endale ei meedlinud pikkaaega lasteaeda minna ja ma kahtlustan, et temale ka mitte. On ju teine siuke memmekas - muidugi, kelle süü, ikka minu aga kui ma olekisn teadnud, et ma ta memmekaks kasvatan sis ma ju poleks seda teinud. Praegu on täiesti hullumaja, püüab mulle ikka 100ga pähe istuda ja kuna ma ei lase, sis kaasneb sellega jube kisa pidevalt. Kui ma kohe tema soovi ei täida sis saab tigedaks ja ei lase ligigi. Üleeile ei rahunenud enne, kui ma kööki läksin.

Jah, ega mul ei olegi muud teemat praegu kui aind laps, laps, laps...ta on ju kogu mu elu!
Muidugi tahaks igasugu asjadega tegeleda, joonistada, õppida, end täiendada, et ikka targemaks saada jne. Kuid jah, praegu ei ole lihtsalt minu aeg, teised võiksid ka sellest aru saada. Mina ei ole selline nagu teised inimesed, minu laps ei ole nagu teised lapsed. Ehk on meie suguseid veelgi ;) aga jah, kas oleme sis sellepärast normaalsemad või ebanormaalsed, see jäägu teiste otsustada...enda arust olen küll normaalne :D

Tööd otsin ka aga sellessuhtes ei ole ma kuigi osav, sest ma ei ole elus korralikult tööl käinud. Paar päeva siin seal, mingit töökogemust ei ole. Keegi ei võta ju kogemusteta töötajat, eriti sellise ameti kohapeale kuhu ise tahaks minna. Selleks on haridust vaja ;)

Täitsa lõpp kui külm ikka on. Kaminas on tuli ja ikka külm ( tekk on ka peal ja soojapuhur süles-lapakas ) Ei tea kas kuskil korterelamus selline kamin ka on, mis kütab soojaks ja annab ka peale põlemist sooja. Siin on kohe külm, kui tuli kustund ja mandril oli sama lugu :/

Neljapäev 8. veebruar

Gertul on juba 10 kikut...vinge, all neli, üleval 3 ühes reas-ees ja sis vasakul pool nii üleval kui all 1 kiku taga,paremal all ka 1 taga. Räägib nii et saab aru ( vahest ), mitte päris selgelt küll aga siiski. (ikka kohati omas keeles muidugi )Kõik naervad kui Ta "aitääääääh" ütleb, sest Ta venitab seda ääää´d nii pikalt ja mõnuga :) Söömisega on aind üks suuuur jama ja jant, isu ei ole ja ise sööb,sis on kõik kohad täis,sest isu ei ole. Mamma ja onu Aigariga sööb ainult :( emme ei kõlba söötjaks :D Noh üldiselt on väga ilus, tark ja osav laps ;)

Aga täna on minu jaoks suur päev...Bingos loositakse pea 3 milj´t välja, mängin esimest korda elus ja mitte aind ühe piletiga :P See võit peab minu õuele maanduma!!!!! Ma ei hakka üldse kirjutamagi, mida kõike ma selle summaga sis teeksin :P

Teisipäev 16. jaanuar

Juhuu ja ongi 7 kikut ( tea palju Birxil on :p )
7. tuli valuta ja ei pannud tähelegi kui täna uurima hakkasin. Vaatsin hoopis kihva mis peaks ka kohe välja tulema aga all oli juba 4. väljas.

Hmm, kui nüüd esmasp. streik hakkab, kaua see kestab? Kas meie vastuvõtt arstile sis ei kehti 22el?

Laupäev 13. jaanuar

Jõulud möödas ja uus aasta käes. Nii ruttu see käibki.
Jõulud olid rahulikud ja hubased, mõnus. Mulle meedlib meie traditsiooniks saanud maal kogunemine. Päka jagab kingitusi ja nalja nabani. Igal aastal olen mõelnud, et selleks aastaks võiks ikka mõne korraliku salmi ka pähe õppida. Siis oleks hea kinki lunastada, aga ennem jõuab see kingisaamise hetk kätte, kui salm pähe :P
Uus aasta tuli sama rahulikult, oleks muidugi tahtnud kärtsu ja mürtsu, aga ma ei ole enam üksi. Aastat vahetasin esimest korda üle 5 aasta Kallimata. Kurb oli tegelikult :( Ilutulestik mind eriti ei köitnud, üks suur paugutamine. Hoolitsesin selle eest, et laps ikka ilusamaid tuleisd näeks ja et ta ikka ei kardaks.
Tea jah,elu nagu seisaks. Kõik tegelevad millegiga, igapäev toimub kuskil miskit, inimesed elavad ja tegutsevad. Mina olen aga mandunud ja aeg seisab. Kasvatan last, igapäev üks ja see sama. Oki, tegelt on minulgi uudis...kolisin laspega Saaremaale. Esmaspäevast peaks saama sissekirjutatud ja siis ehk saab ka lapsele lasteaia koha. Hirmus on mõelda, ei taha üldse teda lasteaeda panna, kujutan ette juba, kuidas ma lasteaiast lahkudes pisaraid valan. Laps on juba nii suureks kasvanud. Kui ta oskaks aind pükse maha võtta, sis saaks juba ise pissil käimisega hakkama. Väike laulev pott ka ei köida teda enam, tahab seal käia kus emmegi.
Hambaid on aind kuus ja see kuues tuli minu meelest hullemini kui kõik eelmised. Kõrge palavik 1 päev, oksendamine ja täielik tuimus. Ainult teki all, lõdisev ja magav,magav ja lõdisev. Muidugi kaasneb alati mingi külmetuse moodi köha ja nohu, mis püsivad sis pikemalt. Tahaks nii temalt selle kiku valu ära võtta või kuidagigi leevendada. Mingi vitamini puudus peaks vist olema, et nii hilja ja nii valulikult tulevad?! Kuid millise vitamini?
Mõned sõnadki tulevad juba..."dadaa", "tähh", täna ütles "lutii", korra on isegi "käbes" ütelnud, kui kärbest nägi ja kunagi ammu tuli lausa " emme aitäh" a see oli nii järsku ja korraks, rohkem pole ütelnud. Ehk varsti hakkab ka rääkima, asjadest saab väga hästi aru, mis miski on jne.