ME
IE SUVINE MAASIKA RALLI :)RAKAPULKA :D
teisipäev, oktoober 02, 2007
Kolmapäev 10.oktoober
Täiesti hullumaja...Viimasel ajal on nii palju toimunud ja nii kiire old, et pole jälle mahti old siia midagi kirjutada. Aga algame algusest ja vaatab palju jõuab ;)Esiteks kolis meie issike meie juurde, elame nüüd maal, keset metsa. Muidu täitsa kena aga pingeid kui palju. Vanematega koos on ikka raske elada, olin selle peaaegu et unustanud :P ja ega Gertu ka elu kergeks tee, alles nii noor ja juba nii tujukas ;) ...heh,lapsed :P Varsti ehk...meie optimisimi juures sis jõuludeks loodame oma pesa valmis saada ja sisse kolida :) Praegu issike ehitab, tore on, tahaks ise ka käed külge panna...reedel saingi, kaevasin torude jaoks kraavi ja laup. nühkisin rehetoa seina tahmast. Tahma rull :PTöö koht on endiselt sama,juhhuu tervelt pool aastat juba :D Ma teen edusamme.Koolis käin, õhtukas. Järgmine sügis loodan mate eksami ära teha ja siis olen ametlikult keska lõpetanud ( väikse hilinemisega :P ) Liitusin GNLD-ga, loodan rikkaks saada :D ei, lisa raha lihtsalt, eks näis kuidas viitsimust ja tahtmist on, nii palju ka teenib. Raske on samas seda müüa ja liitujaid leida, kuna inimestel on eelarvamused ja vale mulje sellisest asjast jäänud. Aga eks ma püüan endast parima anda ja neid veenda ;)Gertu käib nüüd meie eelis lasteaias, kuigi sealgi probleeme, kuna lapsi palju ja lasteaedasid vähe. Nii ei tea,mis saab sügisel. Võibolla peab Gertu hakkama hoopis Smuuli lastekas käima mõndaaega, koos uute kasvatajatega. Ja meie lemmik kasvataja ei olegi meie rühma kasvataja :( aga teine kasvataja on ka tore. Lisaks tuleb novembrist uus kasvataja ja Tädi. Lapsi solgutatakse ikka megalt, osad peavad meie rühmast teise rühma minema, õnneks mitte minu oma. Aga tänasel lastevanemate koosolekul oli teisigi murelike emmesid, kes seda liiast peavad. Poole aasta jooksul 3 lasteaeda ja kes teab kui palju kasvatajaid :S Õnneks on Gertu hea kohaneja ja loodame, et uus kasvataja sama hea kui prageused ;)Lisakas pole meie rühmal õues peale kolme väikse liivakasti midagi. Uuemaja rühmad saavad uue mööbli ja taga aias oleva mängu platsi aga need kes vanasse majja jäävad... võiks ju vähemalt midagigi võimaldada, taga hoovis ju ruumi on. Vot ei tea :S
ME
IE SUVINE MAASIKA RALLI :)
RAKAPULKA :D
ME
IE SUVINE MAASIKA RALLI :)RAKAPULKA :D
teisipäev, juuni 19, 2007
Teisipäev 19. juuni
Ilgelt lahe oli see Tannu kontsert ja muidugi afterparty, kuhu ei old küll plaanis minna aga ei kahetse ka, et läksin. Alguses mõtlesin küll, kui M järjekordselt, selleks ajaks juba 3nda meeste rahvaga juttu ajama jäi, et siin ei ole midagi teha kui kodu poole sammud seada. Millegi pärast jalad aga ei tahtnud mind koju viia. Lõpuks seadsime sammud klubi poole ja oi oi, keda seal kohtasin. Smuuli aegadest väga heaks sõbraks ja vestluskaaslaseks saanud P. Pool aastat olen juba saarel elanud ja nüüd sis juhtusime kokku. Tema tegigi peo meeldivaks ja meeldejäävaks ning tõi päikse pilve tagant välja. Tantsu ja tralli sai kuhjaga. Peale pidu saatis mu koju nagu tavaliselt ( 7 aasta eest ) Juttu oleks veelgi jagunud aga külm oli, jube külm suvise hommikukohta. Vihma sadas ja tuul puhus, topi väel oli siis ikka väga külm. Soe kallistus ja koju, nüüd ... Mõtteid miljoneid ;)
laupäev, juuni 16, 2007
Reede 16. juuni
Jah, nende perearstidega ei ole meil ka vedanud. Tlnas küll ei old erilisi vajadusi perearstile, kui aind mõõtmine ja kaalumine, kord kerge nohu ja kõik. Aga siin Saaremaal on ikka täitsa puusse! Kui lapsega köha kurtma läksime arstile, sis kuulas, ei ragise, ok võta seda ja seda siirupit. Lõpuks said kõik köha siirupid ära kasutatud, mitte ükski ei aidanud, läks aind veel hullemaks. Ei mingit vereproove, kopsupilte, suunamisi arstile. Tühja käimine. Meil emaga on üks perearst, ema köhib siiani :S Lapsele leidsin sobiva köha siirupi, kui terve purgi järjepidevalt tühjaks annustab, sis on köha läinud. 2 nädalat terve ja kuuaega köha, nii me eluke veereb. Nüüd on suvi käes, ehk püsib kauem tervem, merre vast see aasta ei lähe! :(
Minu elu aga nukker, laps toob küll päeva päikest, oma elu aga suikub. Issike ei tule ega tule meie juurde päriseks, igasugused mured, murede otsa. Siia kolimise plaan lükkub iga kuu edasi. Nüüd olen juba harjunud (vist) et ta igapäev meiega ei ole, vahest oleks lihtsalt vaja, et lapsega oleks, viiks ja tooks punktist A punkti B. Ise pole veel juhilube ära teinud :( Pole ressursse!
Gertu on kipa, kui Issiga telefonis räägin, sis peab tema ilmtingimata tellu enda kätte saama ja hakkab aga Issiga jutustama, aru midagi ei saa. Küsimustele vastab "jah" ja "äkää" ja laliseb omas keeles pikki jutte. Lõpuks saan ka mina. Üks õhtu enne magaminekut helistasime, ei tahtnud kuidagi toru ära panna :( kurb. Aga kui tädi K-ga räägin, sis küsib "issi?" ja kui vastus on eitav sis saan rahulikult jutu lõpetada. Teine kord helistas ise kogemata tädi K-le ja kui aru sai, et tema, sis katkestas kohe kõne :P
Lasteaias on tubli laps, magab, sööb ja mängib ilusti teistega. Tegelt suht kraakleja tüüp vist. Üks hommik ootasid kaks poissi teda ukse juures, ühel neist oli mingi mängukann käes ja Gertu läks kohe müksama, ja seda endale tahtma. Kasvataja pidi keelama. Teinepäev tuli sinisepõsega koju. Üks poiss oli nalja teinud ja näpistanud :S
Täna on Tanel Padari kontsert. Mulle meeldivad tema lood ja eelmine suvi lükati mu kontserdile minek pidevalt etdasi, "ju ta veel ikka tuleb ja tuuritab", see aasta ma seda käest ei lase. Divas esines ta ka ükskord ja see oli üli lahe pidu, kuid mitte see, nagu päriskontsert. (vana)Isa juba helistas, et millal ma tulen ja kas tõesti täna ei tule, et mis see kontsert siia puutub, aga ma tahan väga minna. Süümekad on megad aga minul on ka õigus lõõgastuda ja olla. Või ei ole? Aga ma tahan sinna minna, oleks võimalus läheks peale kontserti maale, ehk leiab mõne autojuhi?!
Minu elu aga nukker, laps toob küll päeva päikest, oma elu aga suikub. Issike ei tule ega tule meie juurde päriseks, igasugused mured, murede otsa. Siia kolimise plaan lükkub iga kuu edasi. Nüüd olen juba harjunud (vist) et ta igapäev meiega ei ole, vahest oleks lihtsalt vaja, et lapsega oleks, viiks ja tooks punktist A punkti B. Ise pole veel juhilube ära teinud :( Pole ressursse!
Gertu on kipa, kui Issiga telefonis räägin, sis peab tema ilmtingimata tellu enda kätte saama ja hakkab aga Issiga jutustama, aru midagi ei saa. Küsimustele vastab "jah" ja "äkää" ja laliseb omas keeles pikki jutte. Lõpuks saan ka mina. Üks õhtu enne magaminekut helistasime, ei tahtnud kuidagi toru ära panna :( kurb. Aga kui tädi K-ga räägin, sis küsib "issi?" ja kui vastus on eitav sis saan rahulikult jutu lõpetada. Teine kord helistas ise kogemata tädi K-le ja kui aru sai, et tema, sis katkestas kohe kõne :P
Lasteaias on tubli laps, magab, sööb ja mängib ilusti teistega. Tegelt suht kraakleja tüüp vist. Üks hommik ootasid kaks poissi teda ukse juures, ühel neist oli mingi mängukann käes ja Gertu läks kohe müksama, ja seda endale tahtma. Kasvataja pidi keelama. Teinepäev tuli sinisepõsega koju. Üks poiss oli nalja teinud ja näpistanud :S
Täna on Tanel Padari kontsert. Mulle meeldivad tema lood ja eelmine suvi lükati mu kontserdile minek pidevalt etdasi, "ju ta veel ikka tuleb ja tuuritab", see aasta ma seda käest ei lase. Divas esines ta ka ükskord ja see oli üli lahe pidu, kuid mitte see, nagu päriskontsert. (vana)Isa juba helistas, et millal ma tulen ja kas tõesti täna ei tule, et mis see kontsert siia puutub, aga ma tahan väga minna. Süümekad on megad aga minul on ka õigus lõõgastuda ja olla. Või ei ole? Aga ma tahan sinna minna, oleks võimalus läheks peale kontserti maale, ehk leiab mõne autojuhi?!
reede, aprill 20, 2007
Reede 20. aprill
Pole ammu saanud mahti siia midagi kirjutada ja polegi nagu midagi erku kirjutada old.
Sain tööle, ühes rõiva poes Kuressaare kesklinnas. Töö on mega igav, istun lihtsalt aega surnuks. Püüan sis aega kuidagi matemaatika õppimisega sisustada, võiks ju selle eksami järgmine aasta ikka ära teha,sis oleks ametlikult keska lõpetatud ja saaks plaani teha, kuhu edasi ja mida õppima. Poe müüjaks ju jääda ei taha ja sellise palga eest ei tahakski. Samas jah, istumise eest ei saagi kõrget palka nõuda :P
Lasteaias hakkas ka ilusti minema, läks juba hea meelega aga oh häda, jäime ikka väga haigeks. See köha ja nohu ei oldki aind köha ja nohu :( Kohe nii haigeks jäime, et läksime haiglasse. Jah eks see minu süü ikka ole, liiga väike veel, et lasteaias käia ja veel põhjalikult ravimata köhaga. Nii ongi sis juba pea 3 kuud köhinud. Pühap vastu esmasp kerkis mega palavik (40 kraadi) . Saime hommikuks küll alla aga lõunaks oli jälle 40nd ja kutsusin kiirabi. See ka omaette seik, mina paanikas muidugi, ema ka pisarais ja sis, et kuidas sis nüüd seda kiirabi kutsudagi. Sis torkas pähe 112, ema helistaski "tere, kas teilt saaks kiirbai tellida?" Tagant järgi mõelda, päris naljakas, sis ei tuld aga selle pealegi. Kiirabi kohal, arstid vaatsid ja uurisid, et jah läheme ikka haiglasse ka, seal sis said igasugu analüüsid tehtud ja näidud kinnitasid, et ikka peab haiglasse sisse jääma :( Kopsupilt ei näidanud põletikku aga vereproov küll. Esimene päev oli crv (mida iganes) näit 50 ( norm oleks 6), teisel päeval juba üle 100. Sis saime antibiootikumid ( maitseb muide peris hästi :P ) ja palavik jäi madalaks. Nüüd on 17, et sis natuke veel ja veri normis. Köha aga on ikka, selle vastu saime külma auru. Peris huvitav aparaat, uurr uurr ja aur tuleb. Alguse ei meeldinud see Gertule üldse aga hiljem leppis, sai aru et sis saab terveks ja õue. Õue igatseb väga. Haiglas olime sis vaatasime aknast välja ja igatseime mõlemad õue. Hommikul ootasime tädi, lehvitasime ja õhtul saatisme lehvaga koju. Niikui arstitädi või põetaja tuppa astus ronis mulle sülle suure kisaga, nii kartis. Lõpuks harjus sellegagi. Esimesed päevas ei tohtinud ju kuskile liikuda (koridosi vai mängutuppa). Olime vaid me 2 ja 4 seina. Lahe oli vaadata kuidas areneb, igapäevaga hakkas aina rohkem sõnu tulema, mitte selgelt aga peris sarnased päris sõnadele ;) Neljap saime sis mängutuppa, oh seda rõõmu nii emmele kui lapsele :) sai teiste emmedega vestelda ja lasped omavahel mängida. Gertul võtab pisut aega kui julgeb mägnima minna teistega aga lõpuks ikka.
Täna saime sis kodusele ravile, nüüd täidan ema käsku ja korjan kapist halvaks länud söögi ja maale ravima!
perearsti kirun järgmine kord!!!
Sain tööle, ühes rõiva poes Kuressaare kesklinnas. Töö on mega igav, istun lihtsalt aega surnuks. Püüan sis aega kuidagi matemaatika õppimisega sisustada, võiks ju selle eksami järgmine aasta ikka ära teha,sis oleks ametlikult keska lõpetatud ja saaks plaani teha, kuhu edasi ja mida õppima. Poe müüjaks ju jääda ei taha ja sellise palga eest ei tahakski. Samas jah, istumise eest ei saagi kõrget palka nõuda :P
Lasteaias hakkas ka ilusti minema, läks juba hea meelega aga oh häda, jäime ikka väga haigeks. See köha ja nohu ei oldki aind köha ja nohu :( Kohe nii haigeks jäime, et läksime haiglasse. Jah eks see minu süü ikka ole, liiga väike veel, et lasteaias käia ja veel põhjalikult ravimata köhaga. Nii ongi sis juba pea 3 kuud köhinud. Pühap vastu esmasp kerkis mega palavik (40 kraadi) . Saime hommikuks küll alla aga lõunaks oli jälle 40nd ja kutsusin kiirabi. See ka omaette seik, mina paanikas muidugi, ema ka pisarais ja sis, et kuidas sis nüüd seda kiirabi kutsudagi. Sis torkas pähe 112, ema helistaski "tere, kas teilt saaks kiirbai tellida?" Tagant järgi mõelda, päris naljakas, sis ei tuld aga selle pealegi. Kiirabi kohal, arstid vaatsid ja uurisid, et jah läheme ikka haiglasse ka, seal sis said igasugu analüüsid tehtud ja näidud kinnitasid, et ikka peab haiglasse sisse jääma :( Kopsupilt ei näidanud põletikku aga vereproov küll. Esimene päev oli crv (mida iganes) näit 50 ( norm oleks 6), teisel päeval juba üle 100. Sis saime antibiootikumid ( maitseb muide peris hästi :P ) ja palavik jäi madalaks. Nüüd on 17, et sis natuke veel ja veri normis. Köha aga on ikka, selle vastu saime külma auru. Peris huvitav aparaat, uurr uurr ja aur tuleb. Alguse ei meeldinud see Gertule üldse aga hiljem leppis, sai aru et sis saab terveks ja õue. Õue igatseb väga. Haiglas olime sis vaatasime aknast välja ja igatseime mõlemad õue. Hommikul ootasime tädi, lehvitasime ja õhtul saatisme lehvaga koju. Niikui arstitädi või põetaja tuppa astus ronis mulle sülle suure kisaga, nii kartis. Lõpuks harjus sellegagi. Esimesed päevas ei tohtinud ju kuskile liikuda (koridosi vai mängutuppa). Olime vaid me 2 ja 4 seina. Lahe oli vaadata kuidas areneb, igapäevaga hakkas aina rohkem sõnu tulema, mitte selgelt aga peris sarnased päris sõnadele ;) Neljap saime sis mängutuppa, oh seda rõõmu nii emmele kui lapsele :) sai teiste emmedega vestelda ja lasped omavahel mängida. Gertul võtab pisut aega kui julgeb mägnima minna teistega aga lõpuks ikka.
Täna saime sis kodusele ravile, nüüd täidan ema käsku ja korjan kapist halvaks länud söögi ja maale ravima!
perearsti kirun järgmine kord!!!
teisipäev, märts 06, 2007
Teisipäev 6. märts
Kuidas meil sis lasteaiaga läheb...
noo nüüd on nii, et kui kodus mainin, et lasteaeda minek, lähevad silmad märjaks ja nii kurb pilk "kas tõesti pean jälle sinna minema!" Esimesed 2 korda ei saanud midagi aru, enne kui ma uksest välja hakkasin minema, järgmised 2 korda hakkas kisa, kui lasteaia väravast sisse läksime, järgmised 2 korda röökis ja hüsteeritses kui riideid seljast võtsime ja täna oli edusamm :) Kodus muidugi tuli piiks piiks, aga leppisime kokku, et võtame teki kaasa (selline beebitekk,roosa täpiline) ja kui nutu isu tuleb, võtab teki kaissu. No lasteaeda sisesenedes ikka silmad pisarais aga ei hüsteereitsenud ja ei nutnud valju häälega. Võtsime teki kaasa ja läksime vaatama mis kasvataja selle peale ütleb. Ei ütlend midagi, võttis Gertu koos tekiga ja seekord isegi lehvitas tädi sülest :) Oh mul kohe hea meel, ehk on see ikka lubatud. Üks sõbranna teadis rääkida, et tema poeg ka ei taht magada lasteaias ja võttis sis kodust ühe kindla kaisukaru kaasa ja nüüd magabki, karu kaisus.
Köha ja nohu, nohu ja köha otsas...ei saa kudagi nendest lahti. Pole mu laps enne nii pikalt köhinud ja tatine old. Eks see lasteaia värk?!
Ja juheidihuuu...Järgmisest esmaspäevast lähen tööle :D mul hea meel, et saan ka midagi teha peale koduste tööde ;) ja kodust välja. Aga kuidas see Gertule meeldib :P vist mitte, sest sis peab ta terve päeva lasteaias olema. Praegu käin 2st järgi, sest ei maga seal piisavalt kaua nagu teised. Eks näis kuidas kulgeb!
noo nüüd on nii, et kui kodus mainin, et lasteaeda minek, lähevad silmad märjaks ja nii kurb pilk "kas tõesti pean jälle sinna minema!" Esimesed 2 korda ei saanud midagi aru, enne kui ma uksest välja hakkasin minema, järgmised 2 korda hakkas kisa, kui lasteaia väravast sisse läksime, järgmised 2 korda röökis ja hüsteeritses kui riideid seljast võtsime ja täna oli edusamm :) Kodus muidugi tuli piiks piiks, aga leppisime kokku, et võtame teki kaasa (selline beebitekk,roosa täpiline) ja kui nutu isu tuleb, võtab teki kaissu. No lasteaeda sisesenedes ikka silmad pisarais aga ei hüsteereitsenud ja ei nutnud valju häälega. Võtsime teki kaasa ja läksime vaatama mis kasvataja selle peale ütleb. Ei ütlend midagi, võttis Gertu koos tekiga ja seekord isegi lehvitas tädi sülest :) Oh mul kohe hea meel, ehk on see ikka lubatud. Üks sõbranna teadis rääkida, et tema poeg ka ei taht magada lasteaias ja võttis sis kodust ühe kindla kaisukaru kaasa ja nüüd magabki, karu kaisus.
Köha ja nohu, nohu ja köha otsas...ei saa kudagi nendest lahti. Pole mu laps enne nii pikalt köhinud ja tatine old. Eks see lasteaia värk?!
Ja juheidihuuu...Järgmisest esmaspäevast lähen tööle :D mul hea meel, et saan ka midagi teha peale koduste tööde ;) ja kodust välja. Aga kuidas see Gertule meeldib :P vist mitte, sest sis peab ta terve päeva lasteaias olema. Praegu käin 2st järgi, sest ei maga seal piisavalt kaua nagu teised. Eks näis kuidas kulgeb!
reede, veebruar 16, 2007
Reede 16. veebruar
Eile käisime esimest korda lasteaias. Alguses oli tal palju tegemist, kõik oli nii uus ja huvitav, nii palju lapsi ja arvan, et meeldis talle. Käisime laulu tunnis, eriline! nii lahe oli,mulle meeldis :P
Läheks isegi lasteaeda tagasi.
Täna jäi juba üksi, saatsin uksest sisse, rääkisin paar sõna kasvatajaga juttu ja ta ei pannud enam tähelegi, kus vai mis emme on :P Loodetavasti nii jäigi. Lubati kohe helistada kui jamaks läheb, praegu kell juba pool 11,tel on kuss :) Prageu peaks õueaeg olema, väljas on täna ilus ilm, päike paistab. 12nest on söögiaeg ja sis minnakse tutti, panin küll tudi riided kaasa aga kasvataja ütles, et tea kas neid veel vaja läheb. Eks pean varsti end püstiajama. Lasteaeda on nii pikk maa. Samas ma arvan, et ta on söögiajaks nii väss, ja kui kõtu punnis, sis kukub lihtsalt ära...eks näis, loodan ikka kõige paremat. Süda aind valutab sees. Tunnid, korra päevas on teisel korrusel, tuleb trepidest üles minna, kasvataja ees ja lapsed järgi ja tagasi samamoodi. Gertu aga ei oska veel ilusti trepist alla tulla :s ja õues ei meedli ka, kuna nii libe ja kõva on. Panin küll õhukesemad õueriided seekord. Eile õeldi, et liiga paksult riides, ei saa end ilusti liigutada. Loodetavasti ei saa külma, siuke mure hunnik tead :s
kell on juba 12.54 ja telefon ikka kuss...juheidihuuu :D mul hea meel et kõik korras on, järelikult ju eks,mudu oleks ju juba helistatud!!!!!
Läheks isegi lasteaeda tagasi.
Täna jäi juba üksi, saatsin uksest sisse, rääkisin paar sõna kasvatajaga juttu ja ta ei pannud enam tähelegi, kus vai mis emme on :P Loodetavasti nii jäigi. Lubati kohe helistada kui jamaks läheb, praegu kell juba pool 11,tel on kuss :) Prageu peaks õueaeg olema, väljas on täna ilus ilm, päike paistab. 12nest on söögiaeg ja sis minnakse tutti, panin küll tudi riided kaasa aga kasvataja ütles, et tea kas neid veel vaja läheb. Eks pean varsti end püstiajama. Lasteaeda on nii pikk maa. Samas ma arvan, et ta on söögiajaks nii väss, ja kui kõtu punnis, sis kukub lihtsalt ära...eks näis, loodan ikka kõige paremat. Süda aind valutab sees. Tunnid, korra päevas on teisel korrusel, tuleb trepidest üles minna, kasvataja ees ja lapsed järgi ja tagasi samamoodi. Gertu aga ei oska veel ilusti trepist alla tulla :s ja õues ei meedli ka, kuna nii libe ja kõva on. Panin küll õhukesemad õueriided seekord. Eile õeldi, et liiga paksult riides, ei saa end ilusti liigutada. Loodetavasti ei saa külma, siuke mure hunnik tead :s
kell on juba 12.54 ja telefon ikka kuss...juheidihuuu :D mul hea meel et kõik korras on, järelikult ju eks,mudu oleks ju juba helistatud!!!!!
laupäev, veebruar 10, 2007
Laupäev 10. veerbuar
Täpselt siuke tunne on nagu kass ründab liblikat. Jube masekas on selle külmaga mind näpistanud. Bingo täismängu võidust jäi ka aind 2 puudu. Järgmiseks nädalaks on vähemalt 1 pilet kindlasti. Äkki kui ma nii palju neid ei osta, ehk sis nende süsteem ei ummistu nii väga :p
Gertrud on juba nii suureks kasvanud, et läheb juba lasteaeda. Nii kurb sündmus minu jaoks. Ma ei tahaks üldse teda sinna panna, mulle endale ei meedlinud pikkaaega lasteaeda minna ja ma kahtlustan, et temale ka mitte. On ju teine siuke memmekas - muidugi, kelle süü, ikka minu aga kui ma olekisn teadnud, et ma ta memmekaks kasvatan sis ma ju poleks seda teinud. Praegu on täiesti hullumaja, püüab mulle ikka 100ga pähe istuda ja kuna ma ei lase, sis kaasneb sellega jube kisa pidevalt. Kui ma kohe tema soovi ei täida sis saab tigedaks ja ei lase ligigi. Üleeile ei rahunenud enne, kui ma kööki läksin.
Jah, ega mul ei olegi muud teemat praegu kui aind laps, laps, laps...ta on ju kogu mu elu!
Muidugi tahaks igasugu asjadega tegeleda, joonistada, õppida, end täiendada, et ikka targemaks saada jne. Kuid jah, praegu ei ole lihtsalt minu aeg, teised võiksid ka sellest aru saada. Mina ei ole selline nagu teised inimesed, minu laps ei ole nagu teised lapsed. Ehk on meie suguseid veelgi ;) aga jah, kas oleme sis sellepärast normaalsemad või ebanormaalsed, see jäägu teiste otsustada...enda arust olen küll normaalne :D
Tööd otsin ka aga sellessuhtes ei ole ma kuigi osav, sest ma ei ole elus korralikult tööl käinud. Paar päeva siin seal, mingit töökogemust ei ole. Keegi ei võta ju kogemusteta töötajat, eriti sellise ameti kohapeale kuhu ise tahaks minna. Selleks on haridust vaja ;)
Täitsa lõpp kui külm ikka on. Kaminas on tuli ja ikka külm ( tekk on ka peal ja soojapuhur süles-lapakas ) Ei tea kas kuskil korterelamus selline kamin ka on, mis kütab soojaks ja annab ka peale põlemist sooja. Siin on kohe külm, kui tuli kustund ja mandril oli sama lugu :/
neljapäev, veebruar 08, 2007
Neljapäev 8. veebruar
Gertul on juba 10 kikut...vinge, all neli, üleval 3 ühes reas-ees ja sis vasakul pool nii üleval kui all 1 kiku taga,paremal all ka 1 taga. Räägib nii et saab aru ( vahest ), mitte päris selgelt küll aga siiski. (ikka kohati omas keeles muidugi )Kõik naervad kui Ta "aitääääääh" ütleb, sest Ta venitab seda ääää´d nii pikalt ja mõnuga :) Söömisega on aind üks suuuur jama ja jant, isu ei ole ja ise sööb,sis on kõik kohad täis,sest isu ei ole. Mamma ja onu Aigariga sööb ainult :( emme ei kõlba söötjaks :D Noh üldiselt on väga ilus, tark ja osav laps ;)
Aga täna on minu jaoks suur päev...Bingos loositakse pea 3 milj´t välja, mängin esimest korda elus ja mitte aind ühe piletiga :P See võit peab minu õuele maanduma!!!!! Ma ei hakka üldse kirjutamagi, mida kõike ma selle summaga sis teeksin :P
Aga täna on minu jaoks suur päev...Bingos loositakse pea 3 milj´t välja, mängin esimest korda elus ja mitte aind ühe piletiga :P See võit peab minu õuele maanduma!!!!! Ma ei hakka üldse kirjutamagi, mida kõike ma selle summaga sis teeksin :P
teisipäev, jaanuar 16, 2007
Teisipäev 16. jaanuar
Juhuu ja ongi 7 kikut ( tea palju Birxil on :p )
7. tuli valuta ja ei pannud tähelegi kui täna uurima hakkasin. Vaatsin hoopis kihva mis peaks ka kohe välja tulema aga all oli juba 4. väljas.
Hmm, kui nüüd esmasp. streik hakkab, kaua see kestab? Kas meie vastuvõtt arstile sis ei kehti 22el?
7. tuli valuta ja ei pannud tähelegi kui täna uurima hakkasin. Vaatsin hoopis kihva mis peaks ka kohe välja tulema aga all oli juba 4. väljas.
Hmm, kui nüüd esmasp. streik hakkab, kaua see kestab? Kas meie vastuvõtt arstile sis ei kehti 22el?
laupäev, jaanuar 13, 2007
Laupäev 13. jaanuar
Jõulud möödas ja uus aasta käes. Nii ruttu see käibki.
Jõulud olid rahulikud ja hubased, mõnus. Mulle meedlib meie traditsiooniks saanud maal kogunemine. Päka jagab kingitusi ja nalja nabani. Igal aastal olen mõelnud, et selleks aastaks võiks ikka mõne korraliku salmi ka pähe õppida. Siis oleks hea kinki lunastada, aga ennem jõuab see kingisaamise hetk kätte, kui salm pähe :P
Uus aasta tuli sama rahulikult, oleks muidugi tahtnud kärtsu ja mürtsu, aga ma ei ole enam üksi. Aastat vahetasin esimest korda üle 5 aasta Kallimata. Kurb oli tegelikult :( Ilutulestik mind eriti ei köitnud, üks suur paugutamine. Hoolitsesin selle eest, et laps ikka ilusamaid tuleisd näeks ja et ta ikka ei kardaks.
Tea jah,elu nagu seisaks. Kõik tegelevad millegiga, igapäev toimub kuskil miskit, inimesed elavad ja tegutsevad. Mina olen aga mandunud ja aeg seisab. Kasvatan last, igapäev üks ja see sama. Oki, tegelt on minulgi uudis...kolisin laspega Saaremaale. Esmaspäevast peaks saama sissekirjutatud ja siis ehk saab ka lapsele lasteaia koha. Hirmus on mõelda, ei taha üldse teda lasteaeda panna, kujutan ette juba, kuidas ma lasteaiast lahkudes pisaraid valan. Laps on juba nii suureks kasvanud. Kui ta oskaks aind pükse maha võtta, sis saaks juba ise pissil käimisega hakkama. Väike laulev pott ka ei köida teda enam, tahab seal käia kus emmegi.
Hambaid on aind kuus ja see kuues tuli minu meelest hullemini kui kõik eelmised. Kõrge palavik 1 päev, oksendamine ja täielik tuimus. Ainult teki all, lõdisev ja magav,magav ja lõdisev. Muidugi kaasneb alati mingi külmetuse moodi köha ja nohu, mis püsivad sis pikemalt. Tahaks nii temalt selle kiku valu ära võtta või kuidagigi leevendada. Mingi vitamini puudus peaks vist olema, et nii hilja ja nii valulikult tulevad?! Kuid millise vitamini?
Mõned sõnadki tulevad juba..."dadaa", "tähh", täna ütles "lutii", korra on isegi "käbes" ütelnud, kui kärbest nägi ja kunagi ammu tuli lausa " emme aitäh" a see oli nii järsku ja korraks, rohkem pole ütelnud. Ehk varsti hakkab ka rääkima, asjadest saab väga hästi aru, mis miski on jne.
Jõulud olid rahulikud ja hubased, mõnus. Mulle meedlib meie traditsiooniks saanud maal kogunemine. Päka jagab kingitusi ja nalja nabani. Igal aastal olen mõelnud, et selleks aastaks võiks ikka mõne korraliku salmi ka pähe õppida. Siis oleks hea kinki lunastada, aga ennem jõuab see kingisaamise hetk kätte, kui salm pähe :P
Uus aasta tuli sama rahulikult, oleks muidugi tahtnud kärtsu ja mürtsu, aga ma ei ole enam üksi. Aastat vahetasin esimest korda üle 5 aasta Kallimata. Kurb oli tegelikult :( Ilutulestik mind eriti ei köitnud, üks suur paugutamine. Hoolitsesin selle eest, et laps ikka ilusamaid tuleisd näeks ja et ta ikka ei kardaks.
Tea jah,elu nagu seisaks. Kõik tegelevad millegiga, igapäev toimub kuskil miskit, inimesed elavad ja tegutsevad. Mina olen aga mandunud ja aeg seisab. Kasvatan last, igapäev üks ja see sama. Oki, tegelt on minulgi uudis...kolisin laspega Saaremaale. Esmaspäevast peaks saama sissekirjutatud ja siis ehk saab ka lapsele lasteaia koha. Hirmus on mõelda, ei taha üldse teda lasteaeda panna, kujutan ette juba, kuidas ma lasteaiast lahkudes pisaraid valan. Laps on juba nii suureks kasvanud. Kui ta oskaks aind pükse maha võtta, sis saaks juba ise pissil käimisega hakkama. Väike laulev pott ka ei köida teda enam, tahab seal käia kus emmegi.
Hambaid on aind kuus ja see kuues tuli minu meelest hullemini kui kõik eelmised. Kõrge palavik 1 päev, oksendamine ja täielik tuimus. Ainult teki all, lõdisev ja magav,magav ja lõdisev. Muidugi kaasneb alati mingi külmetuse moodi köha ja nohu, mis püsivad sis pikemalt. Tahaks nii temalt selle kiku valu ära võtta või kuidagigi leevendada. Mingi vitamini puudus peaks vist olema, et nii hilja ja nii valulikult tulevad?! Kuid millise vitamini?
Mõned sõnadki tulevad juba..."dadaa", "tähh", täna ütles "lutii", korra on isegi "käbes" ütelnud, kui kärbest nägi ja kunagi ammu tuli lausa " emme aitäh" a see oli nii järsku ja korraks, rohkem pole ütelnud. Ehk varsti hakkab ka rääkima, asjadest saab väga hästi aru, mis miski on jne.
neljapäev, detsember 21, 2006
Neljapäev 21. detsember
Jõulud on kohe kohe ukse ees aga mida pole, on jõulu tunne. Pole lund, pole pakast, pole talve, pole jõulu tunnet ka :( Suhteliselt tuim ja mitte mingi tunne on. Jama!
Homme läheme ema ja isaga maale, koristame ja küpsetame, ehk siis tekib see jõulutunne. Laupäeval oli kavas kuuse toomine ja ehtimine :) Laupäev saab üks igavesti pikk päev olema. Kallike mandrilt pidavat ka ehk ikka saama jõuludeks meie poole tulla ja ootamine on ju pikk, nii pikk, et kätte jõuab videvik :p Mulle ei meedli oodata,see teeb mind kärsituks ja närviliseks. Ja siis on aeg hakata ootama unekotti oma perega, puuuh nii palju ootamist..aa ja siis muidugi ootame kõik kunas saab kingid avada. Ei tea kas peaks mõne salmi ka ehk varuma, kingipaki lunastamiseks vai saab niisama see aasta :p
Huvitav, kes on ära hellitanud mu lapse. Nii kiusu ja jonni täis, täileik pravuuritar. Kui kohe seda ei saa mida tahab on terve maailm kisa täis...minusse vist :S
Homme läheme ema ja isaga maale, koristame ja küpsetame, ehk siis tekib see jõulutunne. Laupäeval oli kavas kuuse toomine ja ehtimine :) Laupäev saab üks igavesti pikk päev olema. Kallike mandrilt pidavat ka ehk ikka saama jõuludeks meie poole tulla ja ootamine on ju pikk, nii pikk, et kätte jõuab videvik :p Mulle ei meedli oodata,see teeb mind kärsituks ja närviliseks. Ja siis on aeg hakata ootama unekotti oma perega, puuuh nii palju ootamist..aa ja siis muidugi ootame kõik kunas saab kingid avada. Ei tea kas peaks mõne salmi ka ehk varuma, kingipaki lunastamiseks vai saab niisama see aasta :p
Huvitav, kes on ära hellitanud mu lapse. Nii kiusu ja jonni täis, täileik pravuuritar. Kui kohe seda ei saa mida tahab on terve maailm kisa täis...minusse vist :S
kolmapäev, detsember 20, 2006
Kolmapäev 20. detsember
On ikka lame see Eesti kliima. Ega need poleks vist küll esimesed mustad jõulud aga, et varem ka nii soe oleks,seda ma ei tea. Vanasti oli ikka hea, kui oli talv, sis oli talv ja kui suvi sis suvi. Aga nüüd, ei saa ise ka aru, mis aastajad meil on SUVI ja SÜGIS aind. Üks pori ja löga, löga ja pori otsas. Pime on ka :( Tahaks suve, sooja suve! Minu kingi soov Jõuluvanale olekski päikest ja sooja..mmm...
KUTSUD ON ARMSAD,NAGU LAPSEDKI ;)
NII SOE, ET LAUSA PALAV :) (meenutusi suvest)
NII SOE,ET VARBAD PALJAD SAAB MAGADA...
JUHHUU SUVIII...
KUTSUD ON ARMSAD,NAGU LAPSEDKI ;)
pühapäev, detsember 17, 2006
Pühapäev 17. detsember
Käisin täna oma lapsepõlve kodukandis. Suurte punaste korterelamute rajoon siin väikses Kuressaares. Ema müüs korteri sis maha, kui ma mandrile kooli läksin, isa töötas Tlnas, õde käis Tartus koolis, teine õde elas juba ammu oma elu Tlnas. Nii jäi 3 toaline korter emale suurkes ja müüs maha :( minu kodu. Pärast seda on kuidagi kahtlane olemine, mitte kuskil pole seda kodu tunnet. Ütlen küll koha kohta, kus ma ööbin või parasjagu pesitsen kodu aga see on hoopis teise tähendusega, kui see kodu seal suures punases majas. Mul oli päris oma tuba, mis aegajalt koos minu vanusega muutus. Viimati oli seal sinine tapeet lindudega, pruun mööbel ja mõnus diivan-voodi. Kirjutuslaud oli ka :p suur, väga suur või oli see hoopis väike. Mul oli seal elades 2 kirjutuslauda, üks oli tume pruun minu keskmise õe oma ja teine kollakas, suurema õe oma. Ei mäletagi enam kumb viimati oli, tean et laua voodi poolne ots oli täis Backstreet boys´i kleepse :p Olin mega fänn, kui ikka fännata midagi, sis täiega ;)
Seal punaste majade vahel jalutades oli sees nii soe tunne. Seal sai mängitud ja pubeka pättusi tehtud, seal hangisime oma kambaga, seal kodutrepil sain ühe suudluse, mis ei unune kunagi...mälestused. Kõik halb on ununenud,see on hea. Mulle ei meeldi halba meenutada.
Kõndisin mööda vanu radu ja näitaisn lapsele kus mina üles kasvasin. Pärast tegi tigedaks, et enam seal ei ela ja kimasin koju tagasi. Kodus mõtlesin, et kui saaksin ükskord rikkaks, sis ostaks selle korteri mis tahes hinna eest tagasi ja ehitaks kõik nii nagu oli siis kui mina seal elasin. Ehk tuleb kodu tunne tagasi ja südamesse rahu?! Uued omanikud on suurestoa ja köögi seina suure augu teinud ja rõdu on ka kinni ehitatud :S
Kuhu on kadunud mu usaldus võime?
Seal punaste majade vahel jalutades oli sees nii soe tunne. Seal sai mängitud ja pubeka pättusi tehtud, seal hangisime oma kambaga, seal kodutrepil sain ühe suudluse, mis ei unune kunagi...mälestused. Kõik halb on ununenud,see on hea. Mulle ei meeldi halba meenutada.
Kõndisin mööda vanu radu ja näitaisn lapsele kus mina üles kasvasin. Pärast tegi tigedaks, et enam seal ei ela ja kimasin koju tagasi. Kodus mõtlesin, et kui saaksin ükskord rikkaks, sis ostaks selle korteri mis tahes hinna eest tagasi ja ehitaks kõik nii nagu oli siis kui mina seal elasin. Ehk tuleb kodu tunne tagasi ja südamesse rahu?! Uued omanikud on suurestoa ja köögi seina suure augu teinud ja rõdu on ka kinni ehitatud :S
Kuhu on kadunud mu usaldus võime?
teisipäev, detsember 12, 2006
Teisipäev 12. november
Oh, nii palju aega juba möödas viimasest blogist...aeg lippab kiiresti.
Gertu on vahepeal kõvasti pikkust visanud ja nii tubli endiselt. Täpselt 7ndal detsembril hakkas potile tahtma, ise tuli juurde ja pani jalad risti. See oli naljakas :D Sööb täitsa ise (nüüd läheb suurem osa juba suhu ka) Vedelat sööki ma ei taha hästi, et ta veel ise sööb,seda on küll kõik kohad sis täis. Vahepeal nagu tuleks ka mõni sõna aga see rohkem vist oma keeles, mina saan aru a vaevalt, et keegi teine aru saaks. Kui midagi näitad, et tee järgi, sis püüab kui aru saab mis vaja teha, sõna kuulab ja saab kõigest aru mis ümberringi räägitakse. Tervis on tal ka päris hea, vahepeal oli nohu ja kõha, mille tagajärel silmad veel rohkem paiste läksid. Pisarakanalid on kinnni, sellega saatis perearst meid alles nüüd silmaarstile. Aega oli registratuurist võimatu saada, läksin erakorralisele, sealt sain kohe aja. 18ndal vaatab Dr. silmad üle ja määrab opi aja. Üldnarkoos tehakse- tea kas karta vai mitte. Inimesed küll ohkavad ja teevad hirmsat nägu, et oh küll saab raske olema! Mina aga vist nii rumal ja ei oska midagi oodata või karta, tuleb mis tulema peab,vaevalt see raskem on kui see mis oli poolteist aastat tagasi, kui ta sündis!
Vahepeal olen linnast maale tagasi kolinud, remonti teinud- tapeetind,värvinud pahteldanud ja lihvinud. Tõsine maalritöö oli...enam seda ei tee,kouhtavalt jube töö. Niisama seina mäkerdada ja midagi joonistada seinale oleks palju vahvam kui tuim üheülbaline värvimine. Tapeetimine käis kähku, mõnele närvesööv töö, nurgad olid rasked ja kortsud kippusid sisse tulema. Tapeet sai punane, mulle meeldib :) saaks mööbli ka tuppa siukse nagu meeldib ja muud ilu vidinad,sis oleks mõnna.
Muidu on seal maal ikka mega igav,kõik päevad ühe sugused. Vahepeal oli nädalate viisi vihma, toast välja ei saanud, telekal pilti ees ei old ( pole vist siiamaani) ei tea mis selle antenniga küll juhtus, enne remonti näitas kanaleid aga nüüd enam ei näita. Arvuti on aga netti pole, raadio ei funganud, maailmast eraldatud sajaga.
Täna olen juba saarepeal. Inimesed on vahel ikka nii imelikud lausa vastikud :s
Üks semu kutsus mind peole aga ma ei tahtnud minna, nüüd ei tee linnapeal enam väljagi, mitte et mul sellest kahju oleks, ega ma eriti sellest ei hooligi aga noh viisakuse pärast. See inimene on ikka väga imelik ja mulle mõistmatu.
Ühe semuga leppisime kohtumise aja kokku eelmine päev, järgmine päev sis helistan,et saame kokku sis tema, et oi ta läks hoopis mujale. Noh jah,egas midagi sis :(
Üks inimene hakkab teisega kaklema ja sinna segavad end kolmandad ja neljandad, lõpuks sai sellest kõigi asi. Lisaks üks kõrvaline isik saab vihaseks et see kaklus üldse aset leidis.
Telekas oli üks vanamees, tegi koos normaniga nalja ja üks semu kohe vihkab seda meest,nii lame,miks ta nii teeb jne. Küsib sis minu käest kas sulle meeldib see mees,et on ju nõme mees...ma sis ütlesin, et ei oma arvamust,mul nagu oli suht savi,kes ta on ja mis ta teeb. Semu kohe,et mina olen imelik... :/ noh ju sis olen.
Siis ühel peol käisin ja lipsasin mõnuga koksi ja semu tuleb,et davai tantsima aga mul ei old tuju ja pold nagu piisavalt napsu ka sees, ütleisn et olen veel liiga kaine,et jalga keerutama minna (ei oska enam tantsida,pole ammu peol käinud ja julgestust ka ikka vaja) sis tema kohe, et ma olen imelik ja et kulistagu ma sis kiiremini ja ikka rohkem.
Aga äkki olengi mina hoopis imelik ja vastik, võõrdunud teistes normaalsetest sis VÄ?
Maal olin ema ja isa juures pühapäeval, noh vanaema ikka tahab lapselast väntsutada ja kallistada aga Gertule ei meeldi kohe üldse kui keegi teine peale emme ja issi teda näppima tulevad. Ta peab ikka inimesega harjuma, enne kui sülle ronima hakkab. Lõupks sis laps oli vanaema kiusamisest nii väsinud ja tuli mulle kaissu aga ema ei suutnud ikka käsi eemale hoida ja ikka kuditas. No ei saanud aru, et lapsele ei meedli ja sis ütlesin, et rahule jätaks...solvus :( Igal asjal on ikka piir!
Gertu on vahepeal kõvasti pikkust visanud ja nii tubli endiselt. Täpselt 7ndal detsembril hakkas potile tahtma, ise tuli juurde ja pani jalad risti. See oli naljakas :D Sööb täitsa ise (nüüd läheb suurem osa juba suhu ka) Vedelat sööki ma ei taha hästi, et ta veel ise sööb,seda on küll kõik kohad sis täis. Vahepeal nagu tuleks ka mõni sõna aga see rohkem vist oma keeles, mina saan aru a vaevalt, et keegi teine aru saaks. Kui midagi näitad, et tee järgi, sis püüab kui aru saab mis vaja teha, sõna kuulab ja saab kõigest aru mis ümberringi räägitakse. Tervis on tal ka päris hea, vahepeal oli nohu ja kõha, mille tagajärel silmad veel rohkem paiste läksid. Pisarakanalid on kinnni, sellega saatis perearst meid alles nüüd silmaarstile. Aega oli registratuurist võimatu saada, läksin erakorralisele, sealt sain kohe aja. 18ndal vaatab Dr. silmad üle ja määrab opi aja. Üldnarkoos tehakse- tea kas karta vai mitte. Inimesed küll ohkavad ja teevad hirmsat nägu, et oh küll saab raske olema! Mina aga vist nii rumal ja ei oska midagi oodata või karta, tuleb mis tulema peab,vaevalt see raskem on kui see mis oli poolteist aastat tagasi, kui ta sündis!
Vahepeal olen linnast maale tagasi kolinud, remonti teinud- tapeetind,värvinud pahteldanud ja lihvinud. Tõsine maalritöö oli...enam seda ei tee,kouhtavalt jube töö. Niisama seina mäkerdada ja midagi joonistada seinale oleks palju vahvam kui tuim üheülbaline värvimine. Tapeetimine käis kähku, mõnele närvesööv töö, nurgad olid rasked ja kortsud kippusid sisse tulema. Tapeet sai punane, mulle meeldib :) saaks mööbli ka tuppa siukse nagu meeldib ja muud ilu vidinad,sis oleks mõnna.
Muidu on seal maal ikka mega igav,kõik päevad ühe sugused. Vahepeal oli nädalate viisi vihma, toast välja ei saanud, telekal pilti ees ei old ( pole vist siiamaani) ei tea mis selle antenniga küll juhtus, enne remonti näitas kanaleid aga nüüd enam ei näita. Arvuti on aga netti pole, raadio ei funganud, maailmast eraldatud sajaga.
Täna olen juba saarepeal. Inimesed on vahel ikka nii imelikud lausa vastikud :s
Üks semu kutsus mind peole aga ma ei tahtnud minna, nüüd ei tee linnapeal enam väljagi, mitte et mul sellest kahju oleks, ega ma eriti sellest ei hooligi aga noh viisakuse pärast. See inimene on ikka väga imelik ja mulle mõistmatu.
Ühe semuga leppisime kohtumise aja kokku eelmine päev, järgmine päev sis helistan,et saame kokku sis tema, et oi ta läks hoopis mujale. Noh jah,egas midagi sis :(
Üks inimene hakkab teisega kaklema ja sinna segavad end kolmandad ja neljandad, lõpuks sai sellest kõigi asi. Lisaks üks kõrvaline isik saab vihaseks et see kaklus üldse aset leidis.
Telekas oli üks vanamees, tegi koos normaniga nalja ja üks semu kohe vihkab seda meest,nii lame,miks ta nii teeb jne. Küsib sis minu käest kas sulle meeldib see mees,et on ju nõme mees...ma sis ütlesin, et ei oma arvamust,mul nagu oli suht savi,kes ta on ja mis ta teeb. Semu kohe,et mina olen imelik... :/ noh ju sis olen.
Siis ühel peol käisin ja lipsasin mõnuga koksi ja semu tuleb,et davai tantsima aga mul ei old tuju ja pold nagu piisavalt napsu ka sees, ütleisn et olen veel liiga kaine,et jalga keerutama minna (ei oska enam tantsida,pole ammu peol käinud ja julgestust ka ikka vaja) sis tema kohe, et ma olen imelik ja et kulistagu ma sis kiiremini ja ikka rohkem.
Aga äkki olengi mina hoopis imelik ja vastik, võõrdunud teistes normaalsetest sis VÄ?
Maal olin ema ja isa juures pühapäeval, noh vanaema ikka tahab lapselast väntsutada ja kallistada aga Gertule ei meeldi kohe üldse kui keegi teine peale emme ja issi teda näppima tulevad. Ta peab ikka inimesega harjuma, enne kui sülle ronima hakkab. Lõupks sis laps oli vanaema kiusamisest nii väsinud ja tuli mulle kaissu aga ema ei suutnud ikka käsi eemale hoida ja ikka kuditas. No ei saanud aru, et lapsele ei meedli ja sis ütlesin, et rahule jätaks...solvus :( Igal asjal on ikka piir!
pühapäev, oktoober 15, 2006
Pühapäev 15. oktoober
Reedel oli sis saaremaa ralli, kuigi ega see mind eriti ei tõmmanud. Tõi aind aldemetes mandri rahvast siia väiksesse linna ja elu kees. täna linna peal jalutades oli tunne nagu oleks torm üle käinud. reedel sain isegi välas pidutsemas käidud, lahe oli, kuigi on ka paremaid pidusid old. plikadega ei ole ikka nii lahe pidudel käia kui meestega, neil on aind üks meeste häda ja tants on nagu rohkem üksi õõtsumine. klubi oli võõraid täis, ka saare rahvas on vanaks jäänud ja nii tundmatuseni muutunud, et raske oleks old neidki ära tunda tol õhtul ( jooki sai natuke liiasti tarvitatud). laupäeval oli aga niiiiiii jube olla. tekkis mõte, et kuidas küll inimesed suudavad igal nädalavahetusel pidu panna ja sis kas laupäeval või esmaspäeval end nii kohutavalt tunda :/ või on vahe selles, et nemad on seda joomist tihti harjutanud ja pohmelad ei ole nii koledad. ehk on nüüd mingiks ajaks rahu majas, et ei taha enam välja minna :p
Pisi on aga mul väga tubli, teda võikski vaatama jääda. nii andekas ja armas ja lahe ja mega mega nunnu. Kui keskmise õe mees õhtuti koju tuleb, sis on tuba kilkamist täis. talle väga meeldib see onu, keksib ja eputab. üldse on ta üks suur eputis. seda ei saa ju nii armsale tüdriukule pahaks panna, nii nunnu. tal tulevad nüüd vaikselt kikud ka, kolmas juba paistab aga kõige suurem valu on alles ees. ei tea küll, miks need nii hilja tulevad :/ olen õnnelik, et mul nii vahva laps on ja kõige ilusam ka :) armastan teda üle kõige!!!!
Pisi on aga mul väga tubli, teda võikski vaatama jääda. nii andekas ja armas ja lahe ja mega mega nunnu. Kui keskmise õe mees õhtuti koju tuleb, sis on tuba kilkamist täis. talle väga meeldib see onu, keksib ja eputab. üldse on ta üks suur eputis. seda ei saa ju nii armsale tüdriukule pahaks panna, nii nunnu. tal tulevad nüüd vaikselt kikud ka, kolmas juba paistab aga kõige suurem valu on alles ees. ei tea küll, miks need nii hilja tulevad :/ olen õnnelik, et mul nii vahva laps on ja kõige ilusam ka :) armastan teda üle kõige!!!!
pühapäev, oktoober 08, 2006
Pühapäev 8. oktoober
Pole ammu kirjutanud. Vahepeal on nii mõndagi toimunud. Kolisime linnast tagasi maale. Kõigis neljas toas olid suuuured hunnikud tavaari (asjade majandus). Nädalaga sai elamise enamvähem. arvestades sellega, et remont on ikka pooleli, kuid enam ei lähe kaua :D (hea kui järgmiseks aastaks valmis saab) Igapäev sain küürida neid tolmuseid põrandaid, et lapsel ikka puhas jalgealune oleks, sest tema ju ei mõista veel papusid jalga panna ja maha istuda on ka hea. Inimene, kes seda korterit seal nii kalliks ja koduseks ja armsaks peab, pole seal essugi teinud ja tuleb jalutab ka minu tööst üle.
Üksord kui tema oli maal ja meie linnas ja ta tuli linna, sis oli ta hommikul vannis libastunud, mis oli üleni roostes ja ligane saastast, mis ei mahtunud äravoolu august läbi. Temal põlv nii haige, et ei saa jalga kõverdada. Küsisin, miks sa sis pole oma kallist kodu koristanud-vastust ei saanud. Nüüd sis küürisin selle vanni ja lisaks veel s...poti ka läikima ja tema arvas,et need on uued!!! Ei old üldse raske, rooste voolas lausa ise õige vahendiga sealt maha. Ma jälestan seda korterit seal aga ikkagi küürin enda ja oma lapsejaoks selle puhtaks, miks tema seda ei suutnud :S Tigedaks teeb inimeste suhtumine, tänakski vai kiidaks mida iganes. mitte midagi, ja nii ma vihastasingi ning tulin tulema. Puhkan oma närve ja mõtlen asjad sirgeks. Kaua ma kannatan oma tunnetel tallamist. Küsisin Temalt ükskord,et mis on temajoks siin elus kõige tähtsab,vastuseks sain perekond. see tuli nii kiiresti ja mõtlematult. tema tegude järgi võiks küll üelda et perekond on pigem kolmandal kohal kui esimesel-raha, sõbrad ja sis meie. Üks valetamine ja varjamine käib koguaeg, samas kui mina olen kui avatud raamat ja püüan igast asjast ja probleemist ikka räägita,et saaks koos muredest üle jne. Tema aga on täiesti tuim ja vait. Nädalavahetusel ajas ta mul kopsu üle maksa ja ma ütlesin, et lahkun jäädavalt tema juurest.Mis tema sellepeale kostis, essugi. "nojah,´tore sis´,ega ma ei saa sind kinni ka hoida". Õhtuks kui maha olin rahunenud,sis küsisin, et kas see on see mida ta tahab, vastus oli eitav aga ta ei tea ikkaveel,mis mind selleni viib,kuigi ma olen seda talle miljon triljon korda õelnud. lisaks on ta veel mega hea näitleja.vahib sulle silmaauku ja valetab ilma et suugi suitseks ja pärast veel eitab ka, et valetas...uiii kui tigedaks see teeb. muidugi on tal ka häid külgi ja omadusim mida mõnedel ei ole ja millest teised aru ei saa. Oleme nii kaua koos olnud, kas tõesti lõppeb sellega kogu me suhe,kooselu ja tuleviku plaanid? kuidas jätta inimest keda armastad? meil kõigil on ju omad head ja vead.ma kujutan ette,et ka mina olen paras türann tema jaoks ja käin pidevalt pinda ja tänitan.Rääkida, rääkida ja veelkord rääkida, temaga rääkida on kui seinaga. Nüüd olen ühepäeva siin mõeld ja ajusid praadinud,kärsahaisugi on tunda aga mitte midagi.pigem igatsen teda juba :S
Üksord kui tema oli maal ja meie linnas ja ta tuli linna, sis oli ta hommikul vannis libastunud, mis oli üleni roostes ja ligane saastast, mis ei mahtunud äravoolu august läbi. Temal põlv nii haige, et ei saa jalga kõverdada. Küsisin, miks sa sis pole oma kallist kodu koristanud-vastust ei saanud. Nüüd sis küürisin selle vanni ja lisaks veel s...poti ka läikima ja tema arvas,et need on uued!!! Ei old üldse raske, rooste voolas lausa ise õige vahendiga sealt maha. Ma jälestan seda korterit seal aga ikkagi küürin enda ja oma lapsejaoks selle puhtaks, miks tema seda ei suutnud :S Tigedaks teeb inimeste suhtumine, tänakski vai kiidaks mida iganes. mitte midagi, ja nii ma vihastasingi ning tulin tulema. Puhkan oma närve ja mõtlen asjad sirgeks. Kaua ma kannatan oma tunnetel tallamist. Küsisin Temalt ükskord,et mis on temajoks siin elus kõige tähtsab,vastuseks sain perekond. see tuli nii kiiresti ja mõtlematult. tema tegude järgi võiks küll üelda et perekond on pigem kolmandal kohal kui esimesel-raha, sõbrad ja sis meie. Üks valetamine ja varjamine käib koguaeg, samas kui mina olen kui avatud raamat ja püüan igast asjast ja probleemist ikka räägita,et saaks koos muredest üle jne. Tema aga on täiesti tuim ja vait. Nädalavahetusel ajas ta mul kopsu üle maksa ja ma ütlesin, et lahkun jäädavalt tema juurest.Mis tema sellepeale kostis, essugi. "nojah,´tore sis´,ega ma ei saa sind kinni ka hoida". Õhtuks kui maha olin rahunenud,sis küsisin, et kas see on see mida ta tahab, vastus oli eitav aga ta ei tea ikkaveel,mis mind selleni viib,kuigi ma olen seda talle miljon triljon korda õelnud. lisaks on ta veel mega hea näitleja.vahib sulle silmaauku ja valetab ilma et suugi suitseks ja pärast veel eitab ka, et valetas...uiii kui tigedaks see teeb. muidugi on tal ka häid külgi ja omadusim mida mõnedel ei ole ja millest teised aru ei saa. Oleme nii kaua koos olnud, kas tõesti lõppeb sellega kogu me suhe,kooselu ja tuleviku plaanid? kuidas jätta inimest keda armastad? meil kõigil on ju omad head ja vead.ma kujutan ette,et ka mina olen paras türann tema jaoks ja käin pidevalt pinda ja tänitan.Rääkida, rääkida ja veelkord rääkida, temaga rääkida on kui seinaga. Nüüd olen ühepäeva siin mõeld ja ajusid praadinud,kärsahaisugi on tunda aga mitte midagi.pigem igatsen teda juba :S
kolmapäev, september 20, 2006
Kolmapäev 20. september
Sügis oma tuule ja tormiga ongi kohal. Masenduse ja kurbuse toob koos pimedusega. Viirused, nohu, köha...jaaa sügis on käes ja suvest vaid mälestused, nii vähe ja nii palju.
Tahaks soojale maale, kus on päike ja sinine taevas.Kusagile kus on õnn ja rahulolu.
Aga muidu mulle meeldivad tuulised ja tormised ilmad, tekitab ärevust.
Aga selle tuulega murdus täna mu orhidee üks oks (vai kuidas neid nimetatakse mille küljes on õied?!), mille kallis mulle kinkis viimaseks sünnipäevaks.
Viimasel ajal olen palju hakanud kuulma sõna vihkama. Miks inimesed nii vihased on ja vihkamist täis? Mis tähendab kedagi või midagi tõsiselt vihata? Või ütlevad nad lihtsalt ilma tunnetamata, mõtlemata mida nad ütlevad. Kas sis tõesti on mõni asi,tegu või keegi nii paha ja halb,et teda/seda tuleb vihata. Õelgu lihtsalt,et ma ei salli vai ei meeldi aga vihata kohe!! Nii kole oleks nii viha täis olla. Mulle tegi ka kunagi üks inimene väga haiget ja halba,mille tõttu ma kannatasin kaua aga ma ei vihka teda. Täna ma ei tunne enam midagi kui sellele mõtlen. Soovisin kaua selle inimese surma ja või sis samalaadset õnnetust aga kas ma vihkasin teda sellepärast...ei usu.(ma ei tea mis tunne see olla võiks) A nüüd on süda rahul, et teda enam pole.
Mõni vihkab lihtsalt seda kohta kus ta elab,mõnda tegevust mida keegi teeb, mõnda sõnagi vihatakse-kuidas saab nii suure vihkamisega elada!?
Tahaks soojale maale, kus on päike ja sinine taevas.Kusagile kus on õnn ja rahulolu.
Aga muidu mulle meeldivad tuulised ja tormised ilmad, tekitab ärevust.
Aga selle tuulega murdus täna mu orhidee üks oks (vai kuidas neid nimetatakse mille küljes on õied?!), mille kallis mulle kinkis viimaseks sünnipäevaks.
Viimasel ajal olen palju hakanud kuulma sõna vihkama. Miks inimesed nii vihased on ja vihkamist täis? Mis tähendab kedagi või midagi tõsiselt vihata? Või ütlevad nad lihtsalt ilma tunnetamata, mõtlemata mida nad ütlevad. Kas sis tõesti on mõni asi,tegu või keegi nii paha ja halb,et teda/seda tuleb vihata. Õelgu lihtsalt,et ma ei salli vai ei meeldi aga vihata kohe!! Nii kole oleks nii viha täis olla. Mulle tegi ka kunagi üks inimene väga haiget ja halba,mille tõttu ma kannatasin kaua aga ma ei vihka teda. Täna ma ei tunne enam midagi kui sellele mõtlen. Soovisin kaua selle inimese surma ja või sis samalaadset õnnetust aga kas ma vihkasin teda sellepärast...ei usu.(ma ei tea mis tunne see olla võiks) A nüüd on süda rahul, et teda enam pole.
Mõni vihkab lihtsalt seda kohta kus ta elab,mõnda tegevust mida keegi teeb, mõnda sõnagi vihatakse-kuidas saab nii suure vihkamisega elada!?
esmaspäev, september 18, 2006
Esmaspäev 18. september
Täna oli sis esimene eksamipäev, kuhu ma ei ilmunud. Hommikul ärkas pisi üles ja ei kavatsenudki kisa enne jätta, kui ma jälle voodis tema kaissus olin aga noh, ega ta sis ju uuesti magama ei tahtnud jääda :s 9ni sai pool und magatud ja lolliks vihastatud iseenda ja lapse peale, sest ta vingus iga pisi asja peale ja üldse ei lasknud olla :s
Päeval käisin õel külas, väga hea kook oli :)
Nädalavahetusel sai küüritud nii mis kole. Kõik tegime korteris puhtaks, nii palju kui sai. Korteris juba oma aasta, kui mitte rohkem remonti tehtud. See ei saa vist kunagi päris valmis.
Päeval käisin õel külas, väga hea kook oli :)
Nädalavahetusel sai küüritud nii mis kole. Kõik tegime korteris puhtaks, nii palju kui sai. Korteris juba oma aasta, kui mitte rohkem remonti tehtud. See ei saa vist kunagi päris valmis.
teisipäev, september 12, 2006
Teisipäev 12. september
Jah eks ikka on mõõnasid siin mu väikses elus ja sis tekivad ka sellised mõtted, et tahaks ära. Ära kaugele oma muredest. Üldiselt meedlib mulle rohkem probleemi eest ära jooksta kui seda lahendada, kui see näib käivat üle jõu...aga see kord leiab mu probleem varsti lahenduse :) juhuu :)
Tuli siin õega jutuks eile, et elu on karm ja realistlik aga mulle see ei meeldi ja sellepärast elaksin pigem pilvedel ja roosas udus. Eks suurema osa oma elust üritangi roosade prillidega ringi käia aga ma tean küll kui karm ja ebaõiglane ja raske see elu tegelikult on ja veel enam täiskasvanu elu, kes peab oma laste eest vastutama, ise enda eest jne jne...ega lapski kerge olla pole! Nii siis, asun mina seal kuskil vahepeal ja suht mõnus on. Ei plaanigi prille eest võtta. Vahest käivad üle reaalsuse laksud, mis löövad põlvili aga sis tuleb end uuesti püsti ajada. Pisarad patja, rusikad teki sisse, üks hea kuulaja ja varsti jälle jalul :)
Siin kohal tahangi tänada neid, kes mind on viitisnud kuulata :)
Tuli siin õega jutuks eile, et elu on karm ja realistlik aga mulle see ei meeldi ja sellepärast elaksin pigem pilvedel ja roosas udus. Eks suurema osa oma elust üritangi roosade prillidega ringi käia aga ma tean küll kui karm ja ebaõiglane ja raske see elu tegelikult on ja veel enam täiskasvanu elu, kes peab oma laste eest vastutama, ise enda eest jne jne...ega lapski kerge olla pole! Nii siis, asun mina seal kuskil vahepeal ja suht mõnus on. Ei plaanigi prille eest võtta. Vahest käivad üle reaalsuse laksud, mis löövad põlvili aga sis tuleb end uuesti püsti ajada. Pisarad patja, rusikad teki sisse, üks hea kuulaja ja varsti jälle jalul :)
Siin kohal tahangi tänada neid, kes mind on viitisnud kuulata :)
Tellimine:
Postitused (Atom)
