Jõulud on kohe kohe ukse ees aga mida pole, on jõulu tunne. Pole lund, pole pakast, pole talve, pole jõulu tunnet ka :( Suhteliselt tuim ja mitte mingi tunne on. Jama!
Homme läheme ema ja isaga maale, koristame ja küpsetame, ehk siis tekib see jõulutunne. Laupäeval oli kavas kuuse toomine ja ehtimine :) Laupäev saab üks igavesti pikk päev olema. Kallike mandrilt pidavat ka ehk ikka saama jõuludeks meie poole tulla ja ootamine on ju pikk, nii pikk, et kätte jõuab videvik :p Mulle ei meedli oodata,see teeb mind kärsituks ja närviliseks. Ja siis on aeg hakata ootama unekotti oma perega, puuuh nii palju ootamist..aa ja siis muidugi ootame kõik kunas saab kingid avada. Ei tea kas peaks mõne salmi ka ehk varuma, kingipaki lunastamiseks vai saab niisama see aasta :p
Huvitav, kes on ära hellitanud mu lapse. Nii kiusu ja jonni täis, täileik pravuuritar. Kui kohe seda ei saa mida tahab on terve maailm kisa täis...minusse vist :S
neljapäev, detsember 21, 2006
kolmapäev, detsember 20, 2006
Kolmapäev 20. detsember
On ikka lame see Eesti kliima. Ega need poleks vist küll esimesed mustad jõulud aga, et varem ka nii soe oleks,seda ma ei tea. Vanasti oli ikka hea, kui oli talv, sis oli talv ja kui suvi sis suvi. Aga nüüd, ei saa ise ka aru, mis aastajad meil on SUVI ja SÜGIS aind. Üks pori ja löga, löga ja pori otsas. Pime on ka :( Tahaks suve, sooja suve! Minu kingi soov Jõuluvanale olekski päikest ja sooja..mmm...
KUTSUD ON ARMSAD,NAGU LAPSEDKI ;)
NII SOE, ET LAUSA PALAV :) (meenutusi suvest)
NII SOE,ET VARBAD PALJAD SAAB MAGADA...
JUHHUU SUVIII...
KUTSUD ON ARMSAD,NAGU LAPSEDKI ;)
pühapäev, detsember 17, 2006
Pühapäev 17. detsember
Käisin täna oma lapsepõlve kodukandis. Suurte punaste korterelamute rajoon siin väikses Kuressaares. Ema müüs korteri sis maha, kui ma mandrile kooli läksin, isa töötas Tlnas, õde käis Tartus koolis, teine õde elas juba ammu oma elu Tlnas. Nii jäi 3 toaline korter emale suurkes ja müüs maha :( minu kodu. Pärast seda on kuidagi kahtlane olemine, mitte kuskil pole seda kodu tunnet. Ütlen küll koha kohta, kus ma ööbin või parasjagu pesitsen kodu aga see on hoopis teise tähendusega, kui see kodu seal suures punases majas. Mul oli päris oma tuba, mis aegajalt koos minu vanusega muutus. Viimati oli seal sinine tapeet lindudega, pruun mööbel ja mõnus diivan-voodi. Kirjutuslaud oli ka :p suur, väga suur või oli see hoopis väike. Mul oli seal elades 2 kirjutuslauda, üks oli tume pruun minu keskmise õe oma ja teine kollakas, suurema õe oma. Ei mäletagi enam kumb viimati oli, tean et laua voodi poolne ots oli täis Backstreet boys´i kleepse :p Olin mega fänn, kui ikka fännata midagi, sis täiega ;)
Seal punaste majade vahel jalutades oli sees nii soe tunne. Seal sai mängitud ja pubeka pättusi tehtud, seal hangisime oma kambaga, seal kodutrepil sain ühe suudluse, mis ei unune kunagi...mälestused. Kõik halb on ununenud,see on hea. Mulle ei meeldi halba meenutada.
Kõndisin mööda vanu radu ja näitaisn lapsele kus mina üles kasvasin. Pärast tegi tigedaks, et enam seal ei ela ja kimasin koju tagasi. Kodus mõtlesin, et kui saaksin ükskord rikkaks, sis ostaks selle korteri mis tahes hinna eest tagasi ja ehitaks kõik nii nagu oli siis kui mina seal elasin. Ehk tuleb kodu tunne tagasi ja südamesse rahu?! Uued omanikud on suurestoa ja köögi seina suure augu teinud ja rõdu on ka kinni ehitatud :S
Kuhu on kadunud mu usaldus võime?
Seal punaste majade vahel jalutades oli sees nii soe tunne. Seal sai mängitud ja pubeka pättusi tehtud, seal hangisime oma kambaga, seal kodutrepil sain ühe suudluse, mis ei unune kunagi...mälestused. Kõik halb on ununenud,see on hea. Mulle ei meeldi halba meenutada.
Kõndisin mööda vanu radu ja näitaisn lapsele kus mina üles kasvasin. Pärast tegi tigedaks, et enam seal ei ela ja kimasin koju tagasi. Kodus mõtlesin, et kui saaksin ükskord rikkaks, sis ostaks selle korteri mis tahes hinna eest tagasi ja ehitaks kõik nii nagu oli siis kui mina seal elasin. Ehk tuleb kodu tunne tagasi ja südamesse rahu?! Uued omanikud on suurestoa ja köögi seina suure augu teinud ja rõdu on ka kinni ehitatud :S
Kuhu on kadunud mu usaldus võime?
teisipäev, detsember 12, 2006
Teisipäev 12. november
Oh, nii palju aega juba möödas viimasest blogist...aeg lippab kiiresti.
Gertu on vahepeal kõvasti pikkust visanud ja nii tubli endiselt. Täpselt 7ndal detsembril hakkas potile tahtma, ise tuli juurde ja pani jalad risti. See oli naljakas :D Sööb täitsa ise (nüüd läheb suurem osa juba suhu ka) Vedelat sööki ma ei taha hästi, et ta veel ise sööb,seda on küll kõik kohad sis täis. Vahepeal nagu tuleks ka mõni sõna aga see rohkem vist oma keeles, mina saan aru a vaevalt, et keegi teine aru saaks. Kui midagi näitad, et tee järgi, sis püüab kui aru saab mis vaja teha, sõna kuulab ja saab kõigest aru mis ümberringi räägitakse. Tervis on tal ka päris hea, vahepeal oli nohu ja kõha, mille tagajärel silmad veel rohkem paiste läksid. Pisarakanalid on kinnni, sellega saatis perearst meid alles nüüd silmaarstile. Aega oli registratuurist võimatu saada, läksin erakorralisele, sealt sain kohe aja. 18ndal vaatab Dr. silmad üle ja määrab opi aja. Üldnarkoos tehakse- tea kas karta vai mitte. Inimesed küll ohkavad ja teevad hirmsat nägu, et oh küll saab raske olema! Mina aga vist nii rumal ja ei oska midagi oodata või karta, tuleb mis tulema peab,vaevalt see raskem on kui see mis oli poolteist aastat tagasi, kui ta sündis!
Vahepeal olen linnast maale tagasi kolinud, remonti teinud- tapeetind,värvinud pahteldanud ja lihvinud. Tõsine maalritöö oli...enam seda ei tee,kouhtavalt jube töö. Niisama seina mäkerdada ja midagi joonistada seinale oleks palju vahvam kui tuim üheülbaline värvimine. Tapeetimine käis kähku, mõnele närvesööv töö, nurgad olid rasked ja kortsud kippusid sisse tulema. Tapeet sai punane, mulle meeldib :) saaks mööbli ka tuppa siukse nagu meeldib ja muud ilu vidinad,sis oleks mõnna.
Muidu on seal maal ikka mega igav,kõik päevad ühe sugused. Vahepeal oli nädalate viisi vihma, toast välja ei saanud, telekal pilti ees ei old ( pole vist siiamaani) ei tea mis selle antenniga küll juhtus, enne remonti näitas kanaleid aga nüüd enam ei näita. Arvuti on aga netti pole, raadio ei funganud, maailmast eraldatud sajaga.
Täna olen juba saarepeal. Inimesed on vahel ikka nii imelikud lausa vastikud :s
Üks semu kutsus mind peole aga ma ei tahtnud minna, nüüd ei tee linnapeal enam väljagi, mitte et mul sellest kahju oleks, ega ma eriti sellest ei hooligi aga noh viisakuse pärast. See inimene on ikka väga imelik ja mulle mõistmatu.
Ühe semuga leppisime kohtumise aja kokku eelmine päev, järgmine päev sis helistan,et saame kokku sis tema, et oi ta läks hoopis mujale. Noh jah,egas midagi sis :(
Üks inimene hakkab teisega kaklema ja sinna segavad end kolmandad ja neljandad, lõpuks sai sellest kõigi asi. Lisaks üks kõrvaline isik saab vihaseks et see kaklus üldse aset leidis.
Telekas oli üks vanamees, tegi koos normaniga nalja ja üks semu kohe vihkab seda meest,nii lame,miks ta nii teeb jne. Küsib sis minu käest kas sulle meeldib see mees,et on ju nõme mees...ma sis ütlesin, et ei oma arvamust,mul nagu oli suht savi,kes ta on ja mis ta teeb. Semu kohe,et mina olen imelik... :/ noh ju sis olen.
Siis ühel peol käisin ja lipsasin mõnuga koksi ja semu tuleb,et davai tantsima aga mul ei old tuju ja pold nagu piisavalt napsu ka sees, ütleisn et olen veel liiga kaine,et jalga keerutama minna (ei oska enam tantsida,pole ammu peol käinud ja julgestust ka ikka vaja) sis tema kohe, et ma olen imelik ja et kulistagu ma sis kiiremini ja ikka rohkem.
Aga äkki olengi mina hoopis imelik ja vastik, võõrdunud teistes normaalsetest sis VÄ?
Maal olin ema ja isa juures pühapäeval, noh vanaema ikka tahab lapselast väntsutada ja kallistada aga Gertule ei meeldi kohe üldse kui keegi teine peale emme ja issi teda näppima tulevad. Ta peab ikka inimesega harjuma, enne kui sülle ronima hakkab. Lõupks sis laps oli vanaema kiusamisest nii väsinud ja tuli mulle kaissu aga ema ei suutnud ikka käsi eemale hoida ja ikka kuditas. No ei saanud aru, et lapsele ei meedli ja sis ütlesin, et rahule jätaks...solvus :( Igal asjal on ikka piir!
Gertu on vahepeal kõvasti pikkust visanud ja nii tubli endiselt. Täpselt 7ndal detsembril hakkas potile tahtma, ise tuli juurde ja pani jalad risti. See oli naljakas :D Sööb täitsa ise (nüüd läheb suurem osa juba suhu ka) Vedelat sööki ma ei taha hästi, et ta veel ise sööb,seda on küll kõik kohad sis täis. Vahepeal nagu tuleks ka mõni sõna aga see rohkem vist oma keeles, mina saan aru a vaevalt, et keegi teine aru saaks. Kui midagi näitad, et tee järgi, sis püüab kui aru saab mis vaja teha, sõna kuulab ja saab kõigest aru mis ümberringi räägitakse. Tervis on tal ka päris hea, vahepeal oli nohu ja kõha, mille tagajärel silmad veel rohkem paiste läksid. Pisarakanalid on kinnni, sellega saatis perearst meid alles nüüd silmaarstile. Aega oli registratuurist võimatu saada, läksin erakorralisele, sealt sain kohe aja. 18ndal vaatab Dr. silmad üle ja määrab opi aja. Üldnarkoos tehakse- tea kas karta vai mitte. Inimesed küll ohkavad ja teevad hirmsat nägu, et oh küll saab raske olema! Mina aga vist nii rumal ja ei oska midagi oodata või karta, tuleb mis tulema peab,vaevalt see raskem on kui see mis oli poolteist aastat tagasi, kui ta sündis!
Vahepeal olen linnast maale tagasi kolinud, remonti teinud- tapeetind,värvinud pahteldanud ja lihvinud. Tõsine maalritöö oli...enam seda ei tee,kouhtavalt jube töö. Niisama seina mäkerdada ja midagi joonistada seinale oleks palju vahvam kui tuim üheülbaline värvimine. Tapeetimine käis kähku, mõnele närvesööv töö, nurgad olid rasked ja kortsud kippusid sisse tulema. Tapeet sai punane, mulle meeldib :) saaks mööbli ka tuppa siukse nagu meeldib ja muud ilu vidinad,sis oleks mõnna.
Muidu on seal maal ikka mega igav,kõik päevad ühe sugused. Vahepeal oli nädalate viisi vihma, toast välja ei saanud, telekal pilti ees ei old ( pole vist siiamaani) ei tea mis selle antenniga küll juhtus, enne remonti näitas kanaleid aga nüüd enam ei näita. Arvuti on aga netti pole, raadio ei funganud, maailmast eraldatud sajaga.
Täna olen juba saarepeal. Inimesed on vahel ikka nii imelikud lausa vastikud :s
Üks semu kutsus mind peole aga ma ei tahtnud minna, nüüd ei tee linnapeal enam väljagi, mitte et mul sellest kahju oleks, ega ma eriti sellest ei hooligi aga noh viisakuse pärast. See inimene on ikka väga imelik ja mulle mõistmatu.
Ühe semuga leppisime kohtumise aja kokku eelmine päev, järgmine päev sis helistan,et saame kokku sis tema, et oi ta läks hoopis mujale. Noh jah,egas midagi sis :(
Üks inimene hakkab teisega kaklema ja sinna segavad end kolmandad ja neljandad, lõpuks sai sellest kõigi asi. Lisaks üks kõrvaline isik saab vihaseks et see kaklus üldse aset leidis.
Telekas oli üks vanamees, tegi koos normaniga nalja ja üks semu kohe vihkab seda meest,nii lame,miks ta nii teeb jne. Küsib sis minu käest kas sulle meeldib see mees,et on ju nõme mees...ma sis ütlesin, et ei oma arvamust,mul nagu oli suht savi,kes ta on ja mis ta teeb. Semu kohe,et mina olen imelik... :/ noh ju sis olen.
Siis ühel peol käisin ja lipsasin mõnuga koksi ja semu tuleb,et davai tantsima aga mul ei old tuju ja pold nagu piisavalt napsu ka sees, ütleisn et olen veel liiga kaine,et jalga keerutama minna (ei oska enam tantsida,pole ammu peol käinud ja julgestust ka ikka vaja) sis tema kohe, et ma olen imelik ja et kulistagu ma sis kiiremini ja ikka rohkem.
Aga äkki olengi mina hoopis imelik ja vastik, võõrdunud teistes normaalsetest sis VÄ?
Maal olin ema ja isa juures pühapäeval, noh vanaema ikka tahab lapselast väntsutada ja kallistada aga Gertule ei meeldi kohe üldse kui keegi teine peale emme ja issi teda näppima tulevad. Ta peab ikka inimesega harjuma, enne kui sülle ronima hakkab. Lõupks sis laps oli vanaema kiusamisest nii väsinud ja tuli mulle kaissu aga ema ei suutnud ikka käsi eemale hoida ja ikka kuditas. No ei saanud aru, et lapsele ei meedli ja sis ütlesin, et rahule jätaks...solvus :( Igal asjal on ikka piir!
pühapäev, oktoober 15, 2006
Pühapäev 15. oktoober
Reedel oli sis saaremaa ralli, kuigi ega see mind eriti ei tõmmanud. Tõi aind aldemetes mandri rahvast siia väiksesse linna ja elu kees. täna linna peal jalutades oli tunne nagu oleks torm üle käinud. reedel sain isegi välas pidutsemas käidud, lahe oli, kuigi on ka paremaid pidusid old. plikadega ei ole ikka nii lahe pidudel käia kui meestega, neil on aind üks meeste häda ja tants on nagu rohkem üksi õõtsumine. klubi oli võõraid täis, ka saare rahvas on vanaks jäänud ja nii tundmatuseni muutunud, et raske oleks old neidki ära tunda tol õhtul ( jooki sai natuke liiasti tarvitatud). laupäeval oli aga niiiiiii jube olla. tekkis mõte, et kuidas küll inimesed suudavad igal nädalavahetusel pidu panna ja sis kas laupäeval või esmaspäeval end nii kohutavalt tunda :/ või on vahe selles, et nemad on seda joomist tihti harjutanud ja pohmelad ei ole nii koledad. ehk on nüüd mingiks ajaks rahu majas, et ei taha enam välja minna :p
Pisi on aga mul väga tubli, teda võikski vaatama jääda. nii andekas ja armas ja lahe ja mega mega nunnu. Kui keskmise õe mees õhtuti koju tuleb, sis on tuba kilkamist täis. talle väga meeldib see onu, keksib ja eputab. üldse on ta üks suur eputis. seda ei saa ju nii armsale tüdriukule pahaks panna, nii nunnu. tal tulevad nüüd vaikselt kikud ka, kolmas juba paistab aga kõige suurem valu on alles ees. ei tea küll, miks need nii hilja tulevad :/ olen õnnelik, et mul nii vahva laps on ja kõige ilusam ka :) armastan teda üle kõige!!!!
Pisi on aga mul väga tubli, teda võikski vaatama jääda. nii andekas ja armas ja lahe ja mega mega nunnu. Kui keskmise õe mees õhtuti koju tuleb, sis on tuba kilkamist täis. talle väga meeldib see onu, keksib ja eputab. üldse on ta üks suur eputis. seda ei saa ju nii armsale tüdriukule pahaks panna, nii nunnu. tal tulevad nüüd vaikselt kikud ka, kolmas juba paistab aga kõige suurem valu on alles ees. ei tea küll, miks need nii hilja tulevad :/ olen õnnelik, et mul nii vahva laps on ja kõige ilusam ka :) armastan teda üle kõige!!!!
pühapäev, oktoober 08, 2006
Pühapäev 8. oktoober
Pole ammu kirjutanud. Vahepeal on nii mõndagi toimunud. Kolisime linnast tagasi maale. Kõigis neljas toas olid suuuured hunnikud tavaari (asjade majandus). Nädalaga sai elamise enamvähem. arvestades sellega, et remont on ikka pooleli, kuid enam ei lähe kaua :D (hea kui järgmiseks aastaks valmis saab) Igapäev sain küürida neid tolmuseid põrandaid, et lapsel ikka puhas jalgealune oleks, sest tema ju ei mõista veel papusid jalga panna ja maha istuda on ka hea. Inimene, kes seda korterit seal nii kalliks ja koduseks ja armsaks peab, pole seal essugi teinud ja tuleb jalutab ka minu tööst üle.
Üksord kui tema oli maal ja meie linnas ja ta tuli linna, sis oli ta hommikul vannis libastunud, mis oli üleni roostes ja ligane saastast, mis ei mahtunud äravoolu august läbi. Temal põlv nii haige, et ei saa jalga kõverdada. Küsisin, miks sa sis pole oma kallist kodu koristanud-vastust ei saanud. Nüüd sis küürisin selle vanni ja lisaks veel s...poti ka läikima ja tema arvas,et need on uued!!! Ei old üldse raske, rooste voolas lausa ise õige vahendiga sealt maha. Ma jälestan seda korterit seal aga ikkagi küürin enda ja oma lapsejaoks selle puhtaks, miks tema seda ei suutnud :S Tigedaks teeb inimeste suhtumine, tänakski vai kiidaks mida iganes. mitte midagi, ja nii ma vihastasingi ning tulin tulema. Puhkan oma närve ja mõtlen asjad sirgeks. Kaua ma kannatan oma tunnetel tallamist. Küsisin Temalt ükskord,et mis on temajoks siin elus kõige tähtsab,vastuseks sain perekond. see tuli nii kiiresti ja mõtlematult. tema tegude järgi võiks küll üelda et perekond on pigem kolmandal kohal kui esimesel-raha, sõbrad ja sis meie. Üks valetamine ja varjamine käib koguaeg, samas kui mina olen kui avatud raamat ja püüan igast asjast ja probleemist ikka räägita,et saaks koos muredest üle jne. Tema aga on täiesti tuim ja vait. Nädalavahetusel ajas ta mul kopsu üle maksa ja ma ütlesin, et lahkun jäädavalt tema juurest.Mis tema sellepeale kostis, essugi. "nojah,´tore sis´,ega ma ei saa sind kinni ka hoida". Õhtuks kui maha olin rahunenud,sis küsisin, et kas see on see mida ta tahab, vastus oli eitav aga ta ei tea ikkaveel,mis mind selleni viib,kuigi ma olen seda talle miljon triljon korda õelnud. lisaks on ta veel mega hea näitleja.vahib sulle silmaauku ja valetab ilma et suugi suitseks ja pärast veel eitab ka, et valetas...uiii kui tigedaks see teeb. muidugi on tal ka häid külgi ja omadusim mida mõnedel ei ole ja millest teised aru ei saa. Oleme nii kaua koos olnud, kas tõesti lõppeb sellega kogu me suhe,kooselu ja tuleviku plaanid? kuidas jätta inimest keda armastad? meil kõigil on ju omad head ja vead.ma kujutan ette,et ka mina olen paras türann tema jaoks ja käin pidevalt pinda ja tänitan.Rääkida, rääkida ja veelkord rääkida, temaga rääkida on kui seinaga. Nüüd olen ühepäeva siin mõeld ja ajusid praadinud,kärsahaisugi on tunda aga mitte midagi.pigem igatsen teda juba :S
Üksord kui tema oli maal ja meie linnas ja ta tuli linna, sis oli ta hommikul vannis libastunud, mis oli üleni roostes ja ligane saastast, mis ei mahtunud äravoolu august läbi. Temal põlv nii haige, et ei saa jalga kõverdada. Küsisin, miks sa sis pole oma kallist kodu koristanud-vastust ei saanud. Nüüd sis küürisin selle vanni ja lisaks veel s...poti ka läikima ja tema arvas,et need on uued!!! Ei old üldse raske, rooste voolas lausa ise õige vahendiga sealt maha. Ma jälestan seda korterit seal aga ikkagi küürin enda ja oma lapsejaoks selle puhtaks, miks tema seda ei suutnud :S Tigedaks teeb inimeste suhtumine, tänakski vai kiidaks mida iganes. mitte midagi, ja nii ma vihastasingi ning tulin tulema. Puhkan oma närve ja mõtlen asjad sirgeks. Kaua ma kannatan oma tunnetel tallamist. Küsisin Temalt ükskord,et mis on temajoks siin elus kõige tähtsab,vastuseks sain perekond. see tuli nii kiiresti ja mõtlematult. tema tegude järgi võiks küll üelda et perekond on pigem kolmandal kohal kui esimesel-raha, sõbrad ja sis meie. Üks valetamine ja varjamine käib koguaeg, samas kui mina olen kui avatud raamat ja püüan igast asjast ja probleemist ikka räägita,et saaks koos muredest üle jne. Tema aga on täiesti tuim ja vait. Nädalavahetusel ajas ta mul kopsu üle maksa ja ma ütlesin, et lahkun jäädavalt tema juurest.Mis tema sellepeale kostis, essugi. "nojah,´tore sis´,ega ma ei saa sind kinni ka hoida". Õhtuks kui maha olin rahunenud,sis küsisin, et kas see on see mida ta tahab, vastus oli eitav aga ta ei tea ikkaveel,mis mind selleni viib,kuigi ma olen seda talle miljon triljon korda õelnud. lisaks on ta veel mega hea näitleja.vahib sulle silmaauku ja valetab ilma et suugi suitseks ja pärast veel eitab ka, et valetas...uiii kui tigedaks see teeb. muidugi on tal ka häid külgi ja omadusim mida mõnedel ei ole ja millest teised aru ei saa. Oleme nii kaua koos olnud, kas tõesti lõppeb sellega kogu me suhe,kooselu ja tuleviku plaanid? kuidas jätta inimest keda armastad? meil kõigil on ju omad head ja vead.ma kujutan ette,et ka mina olen paras türann tema jaoks ja käin pidevalt pinda ja tänitan.Rääkida, rääkida ja veelkord rääkida, temaga rääkida on kui seinaga. Nüüd olen ühepäeva siin mõeld ja ajusid praadinud,kärsahaisugi on tunda aga mitte midagi.pigem igatsen teda juba :S
kolmapäev, september 20, 2006
Kolmapäev 20. september
Sügis oma tuule ja tormiga ongi kohal. Masenduse ja kurbuse toob koos pimedusega. Viirused, nohu, köha...jaaa sügis on käes ja suvest vaid mälestused, nii vähe ja nii palju.
Tahaks soojale maale, kus on päike ja sinine taevas.Kusagile kus on õnn ja rahulolu.
Aga muidu mulle meeldivad tuulised ja tormised ilmad, tekitab ärevust.
Aga selle tuulega murdus täna mu orhidee üks oks (vai kuidas neid nimetatakse mille küljes on õied?!), mille kallis mulle kinkis viimaseks sünnipäevaks.
Viimasel ajal olen palju hakanud kuulma sõna vihkama. Miks inimesed nii vihased on ja vihkamist täis? Mis tähendab kedagi või midagi tõsiselt vihata? Või ütlevad nad lihtsalt ilma tunnetamata, mõtlemata mida nad ütlevad. Kas sis tõesti on mõni asi,tegu või keegi nii paha ja halb,et teda/seda tuleb vihata. Õelgu lihtsalt,et ma ei salli vai ei meeldi aga vihata kohe!! Nii kole oleks nii viha täis olla. Mulle tegi ka kunagi üks inimene väga haiget ja halba,mille tõttu ma kannatasin kaua aga ma ei vihka teda. Täna ma ei tunne enam midagi kui sellele mõtlen. Soovisin kaua selle inimese surma ja või sis samalaadset õnnetust aga kas ma vihkasin teda sellepärast...ei usu.(ma ei tea mis tunne see olla võiks) A nüüd on süda rahul, et teda enam pole.
Mõni vihkab lihtsalt seda kohta kus ta elab,mõnda tegevust mida keegi teeb, mõnda sõnagi vihatakse-kuidas saab nii suure vihkamisega elada!?
Tahaks soojale maale, kus on päike ja sinine taevas.Kusagile kus on õnn ja rahulolu.
Aga muidu mulle meeldivad tuulised ja tormised ilmad, tekitab ärevust.
Aga selle tuulega murdus täna mu orhidee üks oks (vai kuidas neid nimetatakse mille küljes on õied?!), mille kallis mulle kinkis viimaseks sünnipäevaks.
Viimasel ajal olen palju hakanud kuulma sõna vihkama. Miks inimesed nii vihased on ja vihkamist täis? Mis tähendab kedagi või midagi tõsiselt vihata? Või ütlevad nad lihtsalt ilma tunnetamata, mõtlemata mida nad ütlevad. Kas sis tõesti on mõni asi,tegu või keegi nii paha ja halb,et teda/seda tuleb vihata. Õelgu lihtsalt,et ma ei salli vai ei meeldi aga vihata kohe!! Nii kole oleks nii viha täis olla. Mulle tegi ka kunagi üks inimene väga haiget ja halba,mille tõttu ma kannatasin kaua aga ma ei vihka teda. Täna ma ei tunne enam midagi kui sellele mõtlen. Soovisin kaua selle inimese surma ja või sis samalaadset õnnetust aga kas ma vihkasin teda sellepärast...ei usu.(ma ei tea mis tunne see olla võiks) A nüüd on süda rahul, et teda enam pole.
Mõni vihkab lihtsalt seda kohta kus ta elab,mõnda tegevust mida keegi teeb, mõnda sõnagi vihatakse-kuidas saab nii suure vihkamisega elada!?
esmaspäev, september 18, 2006
Esmaspäev 18. september
Täna oli sis esimene eksamipäev, kuhu ma ei ilmunud. Hommikul ärkas pisi üles ja ei kavatsenudki kisa enne jätta, kui ma jälle voodis tema kaissus olin aga noh, ega ta sis ju uuesti magama ei tahtnud jääda :s 9ni sai pool und magatud ja lolliks vihastatud iseenda ja lapse peale, sest ta vingus iga pisi asja peale ja üldse ei lasknud olla :s
Päeval käisin õel külas, väga hea kook oli :)
Nädalavahetusel sai küüritud nii mis kole. Kõik tegime korteris puhtaks, nii palju kui sai. Korteris juba oma aasta, kui mitte rohkem remonti tehtud. See ei saa vist kunagi päris valmis.
Päeval käisin õel külas, väga hea kook oli :)
Nädalavahetusel sai küüritud nii mis kole. Kõik tegime korteris puhtaks, nii palju kui sai. Korteris juba oma aasta, kui mitte rohkem remonti tehtud. See ei saa vist kunagi päris valmis.
teisipäev, september 12, 2006
Teisipäev 12. september
Jah eks ikka on mõõnasid siin mu väikses elus ja sis tekivad ka sellised mõtted, et tahaks ära. Ära kaugele oma muredest. Üldiselt meedlib mulle rohkem probleemi eest ära jooksta kui seda lahendada, kui see näib käivat üle jõu...aga see kord leiab mu probleem varsti lahenduse :) juhuu :)
Tuli siin õega jutuks eile, et elu on karm ja realistlik aga mulle see ei meeldi ja sellepärast elaksin pigem pilvedel ja roosas udus. Eks suurema osa oma elust üritangi roosade prillidega ringi käia aga ma tean küll kui karm ja ebaõiglane ja raske see elu tegelikult on ja veel enam täiskasvanu elu, kes peab oma laste eest vastutama, ise enda eest jne jne...ega lapski kerge olla pole! Nii siis, asun mina seal kuskil vahepeal ja suht mõnus on. Ei plaanigi prille eest võtta. Vahest käivad üle reaalsuse laksud, mis löövad põlvili aga sis tuleb end uuesti püsti ajada. Pisarad patja, rusikad teki sisse, üks hea kuulaja ja varsti jälle jalul :)
Siin kohal tahangi tänada neid, kes mind on viitisnud kuulata :)
Tuli siin õega jutuks eile, et elu on karm ja realistlik aga mulle see ei meeldi ja sellepärast elaksin pigem pilvedel ja roosas udus. Eks suurema osa oma elust üritangi roosade prillidega ringi käia aga ma tean küll kui karm ja ebaõiglane ja raske see elu tegelikult on ja veel enam täiskasvanu elu, kes peab oma laste eest vastutama, ise enda eest jne jne...ega lapski kerge olla pole! Nii siis, asun mina seal kuskil vahepeal ja suht mõnus on. Ei plaanigi prille eest võtta. Vahest käivad üle reaalsuse laksud, mis löövad põlvili aga sis tuleb end uuesti püsti ajada. Pisarad patja, rusikad teki sisse, üks hea kuulaja ja varsti jälle jalul :)
Siin kohal tahangi tänada neid, kes mind on viitisnud kuulata :)
neljapäev, september 07, 2006
Neljapäev 7. september
Hinges kraabib, sees kisendab valjusti, pisarad on kurgus ja mõistus on otsas! Kuidas on see võimalik...mida teha, kuhu minna, kellega rääkida, mida rääkida. Tahax ära, ära kaugele, sinna kus on mu koht. Võtaks lapse ja oma seitse asja ning läheks otsiks oma koha üles. Või on juba hilja?
esmaspäev, september 04, 2006
Esmaspäev 4. september
Täna oli sis jällegi see nõme autokooli eksam. Njah pidin küll vahele jätma selle korra aga sõidu õpsi ässitusel ja ensekindluses läksin sis tegema...büää ...fxxx... läbi kukkusin. Arvuti eksamiosas tuli rohkem vigu kui tohtis vai kes seda teab, palju tohib ja palju mitte, sest ühel neiul oli aind 5 viga ja tema saadeti koju, teisel oli 10 viga ja anti veel ülesandeid aga ega seegi läbi saanud. Paber ülesanetel oli 45 küsimuse peale aind 2 viga. Mai saa aru, kuidas see arvutis nii tuksi läheb. Ei ole eksami närvi, viimati oli eksami närv õhtukas inka suulise eksami eel (polnud ka ime, olin paar päeva tagasi tütre sünnitanud). Ülejäänud olid ilma närvita ja põhikas ei old ka mingit närvi sees eksamiajal ega eel. Pole siiani ka old, mai tea mis see on. Küsimused on valed :D
Pisi on aga üli ving viimased 2 päeva, täiesti kohutav. Nagu katkine grammofon laseb muudkui "mämm mämm mämm". Ei hoia last nälgas, külas sööb korralikult, täna sõi kodus ka isegi korralikult õhtul aga eks tal kikud tulevad ja nüüd igemed sügelevad ja aind andke miskit närida. Aga see jonn ja kisa mis sellega kaasneb, on mu närvid juba läbi näsinud :( Lohutan end sellega, et varsti läheb mööda!!
Siin see suur jonnipunn.
Pisi on aga üli ving viimased 2 päeva, täiesti kohutav. Nagu katkine grammofon laseb muudkui "mämm mämm mämm". Ei hoia last nälgas, külas sööb korralikult, täna sõi kodus ka isegi korralikult õhtul aga eks tal kikud tulevad ja nüüd igemed sügelevad ja aind andke miskit närida. Aga see jonn ja kisa mis sellega kaasneb, on mu närvid juba läbi näsinud :( Lohutan end sellega, et varsti läheb mööda!!
.jpg)
Siin see suur jonnipunn.
laupäev, september 02, 2006
Laupäev 2. september
Täna 5. aastat tagasi kohtusime issiga esimest korda :D nii pikk aeg on sellest juba möödas, nii palju on koos läbi tehtud ja üleelatud, nii palju on lahku mindud ja jälle kokku saadud, nii palju on olnud pisaraid ja naeru...nii mõnus :) Päris pikk tee on juba koos läbikäidud. Mäletan kui esimest korda kohtusime (ühika vastuvõtu lauas). Mul oli suuuuur reisikott õlal, ise olin sel´ ajal suht väike alles. Ühika kasvataja ütles, et issi mu kotti aitaks üles vedida, sest mul käisid jalad all risti aga see ei olnud üldse sellest, et kott oleks raske old...mul oli nr1. äda :P Issi küsis, neiu kas teil on pissi häda,muidugi vastasin eitavalt, ajasin suure ja raske kotikaela.
Siis aga olid mul hoopis teised kutid peas ja hoopis teised tegemised. Mingi kahe nädalapärast tuli ema ja isa mulle järgi, et vanaemale Tartu külla minna. Selle kahe nädalaga olime issiga päris lähedasteks saanud, sõprus oli eelkõige. Issi oli eismene, kes minu ema nägi, ema vilistas tema klassiõe akna all, kui nemad parajasti seal õppisid :D ... Oli igati viisakas ja juhatas mu vanemad sisse. Teel Tartusse vatrasin ainult temast (issist) Ema mul juba ütles, et ma ära ei armuks, mina aga et ei ei, me oleme ainult sõbrad. Ja näe kuhu välja jõudisme selle sõprusega.Päris kaugele läbi vee ja tule, üle kivide ja kändude.
Meie koos, õnnelikud õe õnne üle!
Kohv oli naljaka maitsega :D
Esimene september möödus rahulikult, igatsusega kooli järgi. Bussis sõittes kuulsin kuidas kaks tibi mu taga seletasid, kui me uuest Viimsi koolist möödusime, "kust me sisse saame","näe sealt vist","põnev igatahes". Tahaks isegi sinna kooli minna.
Siis aga olid mul hoopis teised kutid peas ja hoopis teised tegemised. Mingi kahe nädalapärast tuli ema ja isa mulle järgi, et vanaemale Tartu külla minna. Selle kahe nädalaga olime issiga päris lähedasteks saanud, sõprus oli eelkõige. Issi oli eismene, kes minu ema nägi, ema vilistas tema klassiõe akna all, kui nemad parajasti seal õppisid :D ... Oli igati viisakas ja juhatas mu vanemad sisse. Teel Tartusse vatrasin ainult temast (issist) Ema mul juba ütles, et ma ära ei armuks, mina aga et ei ei, me oleme ainult sõbrad. Ja näe kuhu välja jõudisme selle sõprusega.Päris kaugele läbi vee ja tule, üle kivide ja kändude.
Meie koos, õnnelikud õe õnne üle!
Kohv oli naljaka maitsega :D
Esimene september möödus rahulikult, igatsusega kooli järgi. Bussis sõittes kuulsin kuidas kaks tibi mu taga seletasid, kui me uuest Viimsi koolist möödusime, "kust me sisse saame","näe sealt vist","põnev igatahes". Tahaks isegi sinna kooli minna.
kolmapäev, august 30, 2006
Kolmapäev 30. august
Kas 2500 krooniga on võimalik ära elada? Elada ka nii, et jääks raha ülegi?
Minu meelest ei ole võimalik, nu jah, kui sa just kuskil maal ei ela, kus korra nädalas käib see bussipood ja omad oma talu. Aga siin Tallinnas küll ei ole võimalik nii ära elada. Korteri üür + kommunaal maksed, telefoni arve, söök, riided selga ja tahaks ka nädalavehtuse, kasvõi korra kuus kuskil meelt lahutada. Kuidas saab 2500 kr eest seda kõike :o
Täna kanal2 nn uudiste saates üks vanatädi rääkis ilusa ja õndsa naeratusega näol, et kui inimene saab 2500kr kuus palka, sis on ta rikas ja ei ole ohtugi vaeseks jääda... no kammooon naine. Me elame ju 21. sajandil ja Eestis!!! Tahaks lausa näha seda inimest, kes selle summaga ära elab. Võib ju ära elada aga kuidas, kas need inimesed keda seal tv-s näidati on sis rikkad, kui nad vaesed ei ole?
Kunagi kui ma veel noor ja roheline olin, ei hoolinud ma rahast. Pidasin seda teisejärguliseks. See raha mis ema iga nädal andis (300kr) sellest jäi veel ülegi. Elasin siis ühikas. Minu pere on nagu suht hästi osanud selle rahaga majandada, vb sellepärast, et rahkott oli ema käes (raamatupidaja) ja tema juba oskab sellega ümberkäia. Pole erilisi võlgu old ( minu teada ) jne. Nüüd ma aga ei saa aru, kuidas mina oma perega selle raha asjadega toime ei tule, summad on nüüd juba kaks korda(kui mitte rohkem) suuremad aga ikka jääb puudu. Eks see ütelus kehtib, et mida rohkem raha, seda rohkem teda kulub...nii ta on...Absurdikas mu jaoks. Eks ma saan sis seda tundma, kui oma rahakoti saan :P
Eile käisin jälle sõitmas, jube lahe oli. Tund sai aind nii kiiresti läbi. Ringliikluski tuleb juba peaaegu välja, käiguvahetus on selge, kui aind viitsiks seda teha :P Pöörata oskan ka ja suunda ka juba näitan ja välja ei sureta ka (eriti) No kui paarkorda veel sõitta, eks sis juba asi käppas ja võib ise sõitma hakata :) LAHE, ei jõua ära oodata. Homme tuleb sõbrant USAst loodan, et saan talle vastu ka minna, kuigi kahtlane :( sest sõitt on siuksel kahtlasel kellajal, et vist pidi selleajal saabuma aga ega sis mul ka kõik asjad meeles ei seisa vajalikul hetkel :s
Ja mu telefon :´( pisi viskas selle üleeile hommikul vanni, kui ma dušši all olin ja eile veel funkas aga täna ei võta enam elumärki sisse :(
Minu meelest ei ole võimalik, nu jah, kui sa just kuskil maal ei ela, kus korra nädalas käib see bussipood ja omad oma talu. Aga siin Tallinnas küll ei ole võimalik nii ära elada. Korteri üür + kommunaal maksed, telefoni arve, söök, riided selga ja tahaks ka nädalavehtuse, kasvõi korra kuus kuskil meelt lahutada. Kuidas saab 2500 kr eest seda kõike :o
Täna kanal2 nn uudiste saates üks vanatädi rääkis ilusa ja õndsa naeratusega näol, et kui inimene saab 2500kr kuus palka, sis on ta rikas ja ei ole ohtugi vaeseks jääda... no kammooon naine. Me elame ju 21. sajandil ja Eestis!!! Tahaks lausa näha seda inimest, kes selle summaga ära elab. Võib ju ära elada aga kuidas, kas need inimesed keda seal tv-s näidati on sis rikkad, kui nad vaesed ei ole?
Kunagi kui ma veel noor ja roheline olin, ei hoolinud ma rahast. Pidasin seda teisejärguliseks. See raha mis ema iga nädal andis (300kr) sellest jäi veel ülegi. Elasin siis ühikas. Minu pere on nagu suht hästi osanud selle rahaga majandada, vb sellepärast, et rahkott oli ema käes (raamatupidaja) ja tema juba oskab sellega ümberkäia. Pole erilisi võlgu old ( minu teada ) jne. Nüüd ma aga ei saa aru, kuidas mina oma perega selle raha asjadega toime ei tule, summad on nüüd juba kaks korda(kui mitte rohkem) suuremad aga ikka jääb puudu. Eks see ütelus kehtib, et mida rohkem raha, seda rohkem teda kulub...nii ta on...Absurdikas mu jaoks. Eks ma saan sis seda tundma, kui oma rahakoti saan :P
Eile käisin jälle sõitmas, jube lahe oli. Tund sai aind nii kiiresti läbi. Ringliikluski tuleb juba peaaegu välja, käiguvahetus on selge, kui aind viitsiks seda teha :P Pöörata oskan ka ja suunda ka juba näitan ja välja ei sureta ka (eriti) No kui paarkorda veel sõitta, eks sis juba asi käppas ja võib ise sõitma hakata :) LAHE, ei jõua ära oodata. Homme tuleb sõbrant USAst loodan, et saan talle vastu ka minna, kuigi kahtlane :( sest sõitt on siuksel kahtlasel kellajal, et vist pidi selleajal saabuma aga ega sis mul ka kõik asjad meeles ei seisa vajalikul hetkel :s
Ja mu telefon :´( pisi viskas selle üleeile hommikul vanni, kui ma dušši all olin ja eile veel funkas aga täna ei võta enam elumärki sisse :(
esmaspäev, august 28, 2006
Esmaspäev 28.august
Eile oli üle pikaaja normaalne pühapäev. No mis seal normaalset oli aga issi oli kodus ja ei maganudki terve päev, mängis pisiga ja tegi süüa...lahe,tema pannikad tulevad millegi pärast paremad kui minu :p Eile saime pisi potilegi paarkorda. Esimest korda juhuslikult aga teine kord juba sättis ise end potile. Täna oli vastuvõtt K.Asse aga njah,seal oli kohe raha vaja aga mul ei old taskus parajasti ja nii jäigi kirja panemata. Homme on mul vastuvõtu ajal õppesõit,niiet ... tea kas saab veel see aasta sinna kursustele :(
Ma ei jõua neljapäeva ära oodatagi, minu hea sõber USAst tuleb tagasi, käis seal tööl ja õppimas, rohkem vist looderdamas ;) aga hea, et ta taagsi tuleb.Tunnen temast puudust, missest et kui ta Eestis on ei ela me ka kuigi lähedal üksteisel aga hea oli sis Saarel käia. Oli kellele külla minna ;)
Ma ei jõua neljapäeva ära oodatagi, minu hea sõber USAst tuleb tagasi, käis seal tööl ja õppimas, rohkem vist looderdamas ;) aga hea, et ta taagsi tuleb.Tunnen temast puudust, missest et kui ta Eestis on ei ela me ka kuigi lähedal üksteisel aga hea oli sis Saarel käia. Oli kellele külla minna ;)
kolmapäev, august 23, 2006
Kolmapäev 23. august
Eile oli tore päev mõnes mõttes...tegin pannikaid ja sain natuke õppida, käisin lapsega üle pikaaja jalutamas. Porine oli. Siin taga ehitatakse korter maju, hakkavad juba valmis saama peaaegu. Siis sinna taha kus eramajade rajoon on, sinna hakatakse vist ridaelamut ehitama, plats on juba puhtaks aetud. A jube kallilt müüvad neid maju ja kortereid, vaatasin www.ncc.ee/tameoue. Aga päris kobedad, võiks endalgi üks siuke olla :P
Täna käisin oma platsisõidu õpetajaga sõitmas ja tema autoga (nissan,kena pisike ja mugav-naistekas)Palju parem oli, käisime seal Õismäel ringide peal, tegime kohe mitu tiiru peale, et ikka aru saaks. Ei krabanud rooli ega ragistanud käigukasti, nagu teine õpetaja. Sain vist rohkem selgeks ka, eks homme saab seda näha. Nüüd lausa ootan millal saab jälle sõitma minna, järgmine nädal peab vist jälle endise õpetajaga sõitma hakkama :(...aga peaks ju vist nii ka saama,et valin ise omale auto ja õpetaja, koolist muidugi.
Pisi tegi kaka täna potti, nii laheee :D Lasi hommikul palja pepuga ringi ja järsku hakkas punnitama, kiirelt pott pepu alla ja sinna ta tuli sama kiiresti :D Talle üldse ei meeldi potil istuda. Sis päeval upitas end ise potile, kükitas selle kohal, nii naljakas oli :D
Täna käisin oma platsisõidu õpetajaga sõitmas ja tema autoga (nissan,kena pisike ja mugav-naistekas)Palju parem oli, käisime seal Õismäel ringide peal, tegime kohe mitu tiiru peale, et ikka aru saaks. Ei krabanud rooli ega ragistanud käigukasti, nagu teine õpetaja. Sain vist rohkem selgeks ka, eks homme saab seda näha. Nüüd lausa ootan millal saab jälle sõitma minna, järgmine nädal peab vist jälle endise õpetajaga sõitma hakkama :(...aga peaks ju vist nii ka saama,et valin ise omale auto ja õpetaja, koolist muidugi.
Pisi tegi kaka täna potti, nii laheee :D Lasi hommikul palja pepuga ringi ja järsku hakkas punnitama, kiirelt pott pepu alla ja sinna ta tuli sama kiiresti :D Talle üldse ei meeldi potil istuda. Sis päeval upitas end ise potile, kükitas selle kohal, nii naljakas oli :D
esmaspäev, august 21, 2006
Emaspäev 21. august
Niih, järjekordne autokooli eksam läbikukutud ja sügav masendus peal. Milleks end hommikul mega vara üles ajada kui öösel ei ole korralikult magadagi saanud. Minna vastama nõmedatele kahemõttelistele küsimustele ja sis teada saadu, kui toru sa ikka oled :( Olin kindel, et vähemalt esimene pool on õige, et viimane ots läks käest, sest ümberringi hakati sagima. Mis keskendumist te hommikul vara tahate. Aga juba esimeses reas olid vead..prrr, ma ei jäänud isegi vigu uurima, vot nii tige olin. Olen siiani! Kodustelt proovin mõistmist saada, et nad mulle võimaldaksid õppimist, tegeledes lapsega õues aga ei, neil on alati paremat teha ja sis küsivad, miks ma ei õpi. Õpin a seda on vähe, kui saan nädalas korra paar testi lahendada ja natuke LE-d lugeda!!!
Laupäeval sain issi kiiresti koju aetud, mees oli nagu saja aastane, ohkis ja ähkis, ei suutnud kõndida ( ei ta ei old täis, pold vist pohmakatki enam) ta lihtsalt ongi selline. Aga õhtul oli vaja veel ikka maale minna, äkki toimub midagi huvitavat. Meidki võeti kaasa, vaatasime ühe huvitava filmi ja läksime koju tutti. Mis kodu aga midagi laadset. Katus oli peakohal aga külm ja vastikult niiske oli seal. Peale lõunat pühapäeval läks iga pühapäevane riid lahti, miks me nii vara maalt lahkuda tahame, miks me P-le ei teatanud, et lahkuma hakkame jne. Issi oli jälle ädine, ohkis ja ädaldas, kui valus tal igaltpoolt on. Algul arvasin, et magas liigakaua aga kodus selgus, et 38 kraadise palaviku juures ei saagi hea olla. Oh kuidas mulle ei meedli kui mehed ädaldavad ja nii saamatud on, et ei jaksa jalulegi tõusta. Eile kukkus laps tema nina all, temal käed laiali ja käratas, võtke pisi...oli nii tahtmine õelda, mees sul on palaivk, mitte ajuinsult!!! Isegi pisi suudab 38 kraadise palavikuga tagant toast kööki tulla! Ma olen vist ikka jube vastik inimene, ülekohtune ja isekas aga ma olen niiiii tige praegu. Laupäeval üritasin issiga tõsisemalt rääkida, et ma ei ole meie suhtega rahul ja ma tahaks, et ta tohkem pingutaks, lapsega tegeleks ja minu soovidega arvestaks. Tal on mingi kohutav foobia, et ma temast tallaaluse teen. Aga ma ei taha seda, tahan lihtsalt, et ta oleks rohkem mees ja issi. pikajutu ajamise peale ütles, et armastab mind koos minu vigadega...seda oli hea kuulda. Ma armastaks teda veel rohkem, kui ta oleks naaaatukene parem mees ja issi.
Täna tuleb õde külla ja ma loodan, et P. tuleb mulle vastu ja viib lapse välja, et saaksin elamise puhtaks kraamida. Lisaks on P-l täna sünna :S
PS. Pisil paistab juba teine kiku kaa :)
Natuke hiljem
Oh kus tuli vihma täna, hooga ja palju. Nüüd enam ei saja, aga lahe oli. Siuksed paukuvad ja välkuvad ilmad mulle meeldivad. Unistasin rasedana, et laps sünniks tormisel ja äkselisel suve päeval. Ja kui sündinud on, sis hakkaks päike paistma...nagu filmis ;)
P. pani jälle maa poole ajama ja minu koristamisest ei tulnudki midagi välja. O. helistas ja oli muidugi tige jälle et P. maale läks. Tahtis juba teda jälle sõimama hakata, et miks last ei hoita jne aga ütlesin, et ei ole seda tüli ja kisa enam vaja, las laps teeb mis laps tahab, peaasi et mul kodus rahu oleks!
Laupäeval sain issi kiiresti koju aetud, mees oli nagu saja aastane, ohkis ja ähkis, ei suutnud kõndida ( ei ta ei old täis, pold vist pohmakatki enam) ta lihtsalt ongi selline. Aga õhtul oli vaja veel ikka maale minna, äkki toimub midagi huvitavat. Meidki võeti kaasa, vaatasime ühe huvitava filmi ja läksime koju tutti. Mis kodu aga midagi laadset. Katus oli peakohal aga külm ja vastikult niiske oli seal. Peale lõunat pühapäeval läks iga pühapäevane riid lahti, miks me nii vara maalt lahkuda tahame, miks me P-le ei teatanud, et lahkuma hakkame jne. Issi oli jälle ädine, ohkis ja ädaldas, kui valus tal igaltpoolt on. Algul arvasin, et magas liigakaua aga kodus selgus, et 38 kraadise palaviku juures ei saagi hea olla. Oh kuidas mulle ei meedli kui mehed ädaldavad ja nii saamatud on, et ei jaksa jalulegi tõusta. Eile kukkus laps tema nina all, temal käed laiali ja käratas, võtke pisi...oli nii tahtmine õelda, mees sul on palaivk, mitte ajuinsult!!! Isegi pisi suudab 38 kraadise palavikuga tagant toast kööki tulla! Ma olen vist ikka jube vastik inimene, ülekohtune ja isekas aga ma olen niiiii tige praegu. Laupäeval üritasin issiga tõsisemalt rääkida, et ma ei ole meie suhtega rahul ja ma tahaks, et ta tohkem pingutaks, lapsega tegeleks ja minu soovidega arvestaks. Tal on mingi kohutav foobia, et ma temast tallaaluse teen. Aga ma ei taha seda, tahan lihtsalt, et ta oleks rohkem mees ja issi. pikajutu ajamise peale ütles, et armastab mind koos minu vigadega...seda oli hea kuulda. Ma armastaks teda veel rohkem, kui ta oleks naaaatukene parem mees ja issi.
Täna tuleb õde külla ja ma loodan, et P. tuleb mulle vastu ja viib lapse välja, et saaksin elamise puhtaks kraamida. Lisaks on P-l täna sünna :S
PS. Pisil paistab juba teine kiku kaa :)
Natuke hiljem
Oh kus tuli vihma täna, hooga ja palju. Nüüd enam ei saja, aga lahe oli. Siuksed paukuvad ja välkuvad ilmad mulle meeldivad. Unistasin rasedana, et laps sünniks tormisel ja äkselisel suve päeval. Ja kui sündinud on, sis hakkaks päike paistma...nagu filmis ;)
P. pani jälle maa poole ajama ja minu koristamisest ei tulnudki midagi välja. O. helistas ja oli muidugi tige jälle et P. maale läks. Tahtis juba teda jälle sõimama hakata, et miks last ei hoita jne aga ütlesin, et ei ole seda tüli ja kisa enam vaja, las laps teeb mis laps tahab, peaasi et mul kodus rahu oleks!
laupäev, august 19, 2006
Laupäev 19. august
Mulle meeldib laupäeviti kahekesi koos oma pisiga ärgata, hommiku võileibu valmistada ja sis teleka ette istuda ja vaikselt süüa. Pisile meeldib mul valmistada kiisu saiakesi (need on väiksed kuubikud saiast). Kuna tal veel kikusid ei ole, sis nii on tal lihtsam süüa.
Mulle meedlib, kui me oleme kahekesi pisiga, pole kedagi teist, kes hommikul vara juba tuju rikkuma tuleb. Issi on meil tavaliselt laupäeva hommikuti maakodus ja magab sel kellaajal, kui meie juba ärkame alles oma pohmakat välja.
Päeva peale hakkan juba tigedaks muutuma, miks ta ometi koju ei tule ja kui ma talle helistan, sis selgub, et tal veel sada toimetust vaja teha ja miljon asja veel sõpradega rääkida. Kuigi, eelmine päev enne tema minekut sai kokku lepitud, et kui ärkvel ja puhanud, on koju tulek, sest mina ja pisi tahaks ka aega issiga veeta. Nädala sees pole teda töö aasjus peaaegu üldse kodus. Hommikul ärkame koos ja õhtul pisi juba tudub, kui tuleb.
Terve nädal ma ootan, millal tuleks juba see nädalavahetus, saaksime kõik koos olla ja kui on reede õhtu käes, sis pettumus pettumuse järel. Kas ei leia lapsehoidjat või ei tehtagi midagi põnevamat peale istumise ja lora ajamise.
Polegi nagu eriti kohta, kus tahaks olla, kus oleks piisavalt hea ja mõnus. Njah, igalpool mujal on parem kui seal kus mina olen. Agrr, nii masendav on praegu olla!
Lisaks kõigele terroriseeriti mind see nädal ilusti. Pubekas on juba ammu turtsunud ja plärtsunud ja kamandanud minu kodus, et mul viskas lihtsalt üle ja hakkasin ka vastu plärtsuma. Muidugi sis vihastatakse kui temale juletakse vastu hakata, täpselt selline nagu Ookeani tagune. Kui O. sis helistas ja küsis, kas Pubekaga on probleeme, ladusin kõik ette ja oooh seda kisa. Sis sain veel Pubeka käest ja issi käest, miks mina O´le selliseid asju räägin jne. Aga ausõna, ma olen jube kehv valetaja ja nad teavad seda. Kui inimene minu käest küsib, kas on probleeme, miks ma sis peaksin valetama. Räägin südamelt ära, ehk saab asjasse selgust ja ma ei pea enam kannatama. Aga oh mind naiivitari. Minu emagi ütles, et Pubekas on ju minust suurem, et nagu temal ongi õigus mu kallal võtta ja mina peangi olema vagur ja tasane ja laskma neil/temal enda peal tallata. (kasvust sis suurem ja väiksem) Nii ikka ei lähe, mingi enesehinnang mul veel on ja talla-aluseks ma ei hakka, isegi kui sellest sõltub kodurahu. Pigem saadan selle terroristi oma kodunt välja. Ja nüüd O. on mures, mis küll saab! Tulgu tagasi, pangu asjad paika ja hakaku emaks. Talle on raha nii tähtis, selle nimel hüljatakse lapsed juba 4ndat korda. Ka tema kirjades kajastub see, et tema on oma lastele vähe ASJU saanud lubada. Kas tõesti ASJAD on tähtsamad kui emme kallistused ja musid ja see aeg mis koos veedetakse!!!? Issi on meil samasugune :(
Tahaks kuskile aga kuhu...kus on minu koht?
Tuleviku plaanid selleest on uhked, vähemalt minu jaoks. Mate eksam kevadel, see sügis kunstikooli eelkursustele, sis um 2 aasta pärast peaks kas kunstikooli arhitektiks vai disaineri erialale sisse proovima või kõrgema disaini kooli sisekujunduse erialale. Oleneb mis ma sis mate eksami tulemuse saan, kui saan hea, sis oleks mõtet arhitekti alale proovida. Need ametid ei pruugi mind küll rikkaks teha, kuid see ei olegi eesmärk. Tahan teha seda mis mulle meeldib!
Tellimine:
Postitused (Atom)
